/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/09/02/731976t1hc6e2.jpg)
Augustis Tallinna lahest leitud santsukast on numismaatik Ivar Leimuse hinnangul tõeline haruldus, mille sarnast Põhja-Euroopas leitud pole.
Hobisukelduja leitud santsukast osutus tõeliseks harulduseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mündid iseenesest ei ole midagi ainulaadset või hirmus hinnalist, aga kokku see muidugi mingi summa teeb. Leiu ajalooline väärtus on kordades-kordades suurem kui selle rahaline väärtus,» rääkis Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus.
«Sellist leidu pole kusagilt tulnud, see on Põhja-Euroopas täiesti unikaalne leid,» lisas ta. Teadlase sõnul on tegu kaupmehe santsukastiga, kus on olnud sees nii kaubad, kaupleja isiklikud asjad kui ka rahavaru. «Eks ta mingi harjuskitüüpi kaupmees tõenäoliselt oli. Seal oli palju igasuguseid noapäid, tuppesid. Ma ei usu, et kõik need ta enda jaoks olid,» selgitas teadur. Ka kastis olnud kaalud ja kaaluvihid sobivad väikeste, aga hinnaliste asjade, näiteks hõbeda või maitseainete kaalumiseks. Kastis olid tolleaegsed Tallinna ja Visby mündid, kusjuures viimaseid oli rohkem. Leimuse sõnul võib arvata, et kaupmees Tallina ja Visby vahel toimetas.
Harulduse leidnud hobisukelduja Andrei Ossiptšuki sõnul on merepõhjas olnud kasti mõõdud olid 97x56x30 cm. Sadu aastaid merepõhjas olnud tammepuidust kast oli nii raske, et selle välja toomiseks läks vaja tehnikat.
«Ootasin kaldal ja neli meest, kes kasti kaldale tassisid, ütlesid, et vaevu-vaevu jõudsid seda kanda,» rääkis Ossiptšuk. Küsimusele, kui heas seisukorras kast oli, vastas mees, et arvestades tema vanust väga heas.
«Ujusin lihtsalt mööda,» rääkis ta kasti leidmisest. Hobisukelduja sõnul polnud kasti leidmine talle suureks üllatuseks, sest ta on varemgi merepõhjast põnevaid avastusi teinud. Mingit erilist kodutööd ta enda sõnul ei tee, sest aastaid selle alaga tegelenuna teab ta kaarte suuresti peast. «Siin oli nii vähe sadamaid ja ristteid, kus sai kaubandusega tegeleda. Nii et pole vaja kaugelt otsida. Tallinn oli alati pealinn või siis oli siin vähemalt sadam,» selgitas ta.
Ossiptšuki teada on selliseid kaale, nagu santsukastis oli, veel kaks tükki Riias, terviklikku kaaluvihtide komplekti pole aga üldse säilinud. Kastis leitud mündid olevat aga esimesed taanlaste poolt Tallinnas vermitud mündid.
«Merepõhjast tulnud asjade konserveerimine võtab aega, kasti oma eelkõige, aga osa nahk asju on konserveeritud,» rääkis Leimus, kelle hoole alla on jõudnud lisaks müntidele ka kaal ja selle vihid.
«Kui see asi on ükskord konserveeritud, siis me teeme näituse. See on ikkagi nii unikaalne leid,» rääkis teadur leiu edasisest saatusest. Millal näitus teoks saab, ei osanud ta öelda. «Aasta jooksul kindlasti, muidu kaob uudisväärtus ära,» lisas ta.