TTÜ geoloogia instituudis võib näha üllatavaid kivimeid

Trilobiidid kivististes. Foto: Toomas Huik

Tänasel teadlaste ööl võib iga huviline oma näppudega puudutada Islandilt taevasse purskunud vulkaanituhka, üritada vette uputada vulkaanilist pimskivi või prooviga üles tõsta ülirasket raudmeteoriidi tükki.

Geoloogia instituudi peavarahoidja Ursula Toomi sõnul saab täna õhtul teadlaste öö raames ka tähistaevast imetleda. Isegi siis, kui ilm on pilves. Nimelt on tegemist virtuaalse tähistaevaga, mis arvuti abil kuvatakse seina peale.

Geoloogia instituudi töötoas on täna õhtul võimalik tutvuda erinevate kivimite ja kivististega. Välja on reklaamitud, et kui kellelgi on kodus mingi tundmatu kivitükk, siis võib ta selle kaasa võtta, et geoloogid kivimi või kivistise ära määraksid. Soovi korral saab iga külastaja ka tükikese põlevkivist, fosforiidist või millestki muust suveniirina kaasa võtta.

Toom võttis kastist ühe kivimi ning pani selle vette. Üllatus, üllatus – kivim ei vajunudki põhja. Tuli välja, et tegemist on vulkaanilise kivimi ehk pimskiviga. Tegemist on sisuliselt poorse vahuga.

Ühe pisikese anuma sees oli tumehall liiv, mis Toomi sõnul on Islandilt pärit vulkaanituhk, mis õhku paiskudes suretas välja peaaegu kogu Euroopa lennuliikluse.

Seejärel näitas Toom neljakandilist terase väljanägemisega paarikümne sentimeetrise küljepikkusega ja paari sentimeetri paksust plaati, mille laualt ülestõstmine vajas tõelist rammu. Tuli välja, et tegemist on meteoriitse rauaga. Plaati oli lihvitud ja töödeldud, nii et kenasti oli nähtavaks saanud raua omapärane reljeef.

Geoloogia instituudi vanemteadur Jüri Nemliher mainis, et meie planeedi tuum koosneb tõenäoliselt samast materjalist.

Laual oli näidisena ka kivim, mis on pärit Jõhvi magnetilisest anomaaliast. Kivitüki kompassi juurde panemisel hakkas osuti kohe liikuma. Põlevikiproove lebas laual aga päris mitut erinevat värvi. Kõige heledam neist on Eesti maapõuest pärit, teine Jordaaniast ning kolmas USA-st.

Nemliher näitas diktüoneemakilda tükki ja mainis, et ka see on tegelikult põlevkivi, kuigi lahja. Ta lisas, et jutud selle kilda suurest radioaktiivsusest ei vasta tõele. Oma väite kinnituseks asetas ta kildatüki peale dosimeetri, mis näitas umbes 0.08 mikrosiivertit, mis on väga vähe. Mõni diktüoneemakilt võib muidugi ka radioaktiivsem olla.

Üks huvitav kivim on keerulise nimega ja tumepunakat värvi eudialiit ehk Lapi veri, mida leidub palju Karjalas. See kivim on samuti radioaktiivne, dosimeeter jäi kõikuma 20 – 23 mikrosiiverti juurde.

Nemliher näitas ka erinevaid liivasid – Eesti, Tenerife ja kõrve oma. Tenerife liiv on vulkaanilist päritolu ning musta värvi. Vanemteadur märkis, et kui inimesed käivad Tenerifel mere ääres päevitamas, siis lebavad nad tegelikult Sahaara kõrbest sisse toodud liival. Vulkaaniline liiv läheks päikese käes nii kuumaks, et sellele ei oleks võimalik palja jalaga astuda.

Seejärel näitas Nemliher Hiiumaalt pärit kivimit, millel oli selgelt näha nafta jäänuseid.

«Praeguseks on meie nafta kahjuks leedukate poole läinud,» mainis teadlane. «Ülemöödunud sajandi lõpus olid Eesti mõisnikud käinud Bakuus ja näinud, kuidas naftat pumbates võib rikkaks saada. Otsustatigi siis ka Eestis proovida. Talumehed hakkasid Hiiumaal puurima ning neile maksti selle töö eest hästi. Naftat ei tulnud, aga talumehed tahtsid head palka edasi saada ning valasid siis öösiti puuraukudesse lambiõli, et näidata nafta olemasolu. Nii räägitakse.»

Geoloogia instituudi vanemteadur Helje Pärnaste näitab tänasel teadlaste ööl huvilistele erinevaid kivistisi nii Eestist kui mujalt maailmast. Nendest võib leida trilobiite ehk praeguseks välja surnud lülijalgseid. Maapõue rauarikastest kihtidest leitud kivististest võib leida ilusa pruuni kestaga trilobiite. Eriti palju niisuguseid kestaga trilobiite on leitud just Eestist.

Teadlaste öö kava Tallinna Tehnikaülikoolis

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) muuseumi galeriis  Futurum on avatud näitus «Metamorfoosid – putukadputukadputukad!» 

Kell 17- 20 jagab selgitusi entomoloog ja erakollektsionäär Allan Selin.
Kell 19 - 20.30 loodusemehe Urmas Tartese loeng «Õitsev elu – putukad sünnist surmani». Võimalik osta elusaid putukaid!
Info ja gruppide eelregistreerimine tel [phone] ja 620 3428.
 
Elektroenergeetika instituudi kõrgepinge laboris saab teada järgmist: kui elekter traadis voolab siis pole seda tavaliselt näha ja kuulda. Seda kas elekter on traadis olemas või mitte, saame madalpinge puhul teada kui ühendame traadi külge mõne elektritarviti (nt elektripirni). Lood on aga hoopis teisiti kui mängu tuleb kõrgepinge. Kõrgepinge abil saab sundida elektrit traadist otse nö õhku voolama. Seda nö elektri õhku voolamist traadilt saab näha ja kuulda kõrgepinge laboris. Väga kõrgetel pingetel saab laboris matkida ka välku. Tulge ja vaadake kuidas sisetingimustes kuntslikult (ilma vihmata) saab välku teha!

TTÜ Geoloogia Instituut  pakub programmi «Tuumast tähtedeni». Tutvumiskäigud Maa-teadustesse algavad kell 17.45 ja 19.45 TTÜ peahoone fuajeest (Ehitajate tee 5). Populaarteaduslike loengutega esinevad: Anto Raukas teemal «Kuhu rajada Eesti tuumajaam» (algus kl 18 ja 20) ning Enn Kaup ja Tõnu Martma teemal «Kuidas aitavad polaaruuringud selgitada mineviku kliimat ja prognoosida ookeanitaseme tõusu» (algus kl 19 ja 21). Selge ilma korral kiikame vahepeal teleskoobist supernoova plahvatust, pilves ilma korral toimub ringreis virtuaalses tähistaevas Jüri Ivaski juhendamisel. Eelregistreerumine - loodushariduse spetsialist Evelin Verš, tel [phone]

Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuses (Akadeemia tee 15B)  toimub kell 18 -20 laborite tutvustus, mille käigus räägitakse lühidalt, kuidas mikroorganisme uuritakse, et neid saaks kasutada erinevate biotehnoloogiliselt huvipakkuvate molekulide (etanool, biodiisel jne) tootmisel. Näitame bioreaktoreid, kus mikroorganisme kasvatatakse ning ka seadmeid, millega analüüsitakse uuritavate rakkude koostist. Lisaks demonstreerime kuidas valmistatakse jäätist, mida saab ka soovi korral maitsta. Kohtade arv piiratud! Tuurid toimuvaid iga 20 minuti järel. Etteregistreerinutel tel [phone] või 55 937 339 on eesõigus!

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut pakub teadlaste öö raamides infot ja kokkupuuteid teoreetiliste ning praktiliste uuringutega kahes valdkonnas: 1) pooljuhtseadiste alased uuringud ning uuringutulemuste rakendamine laia keelutsooniga pooljuhtmaterjalidel põhinevate uute ja efektiivsemate pooljuhtseadiste loomisel,  2) impedants-spektromeetria kui uus teadussuund süsteemielektroonikas ning selle rakendused  erinevates valdkondades nagu euromüntide kvaliteedi hindamisel ja meditsiinis. Toimub sissejuhatav loeng tänapäeva elektroonika arengutrendidest (professor. Toomas Rang) ja sellele järgneb instituudi laborite tutvustus.