Hävingu äärel Pöide kirik sai riigilt raha

Pöide kirik Saaremaal. Foto: http://register.muinas.ee

Järgmise aasta riigieelarves on 80 000 euro ette nähtud selleks, et alustada Eesti ühe vanima kiriku, kokkuvarisemise äärel olev Pöide kiriku remonttöödega.

«Tööde maht veel täpsustub, kuid peatähelepanu suunatakse katusetöödele kõige avariilisemas tsoonis, mis tõenäoliselt nõuab täies mahus ka sõrestiku asendamist, tuleb täiendada katuse restaureerimisprojekti ning teostada avariilise võlvi uurimus- ja kindlustamistöid,» ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Saaremaa Pöide koguduse õpetaja Veiko Vihuri sai heast uudisest teada ajakirjaniku käest. Kiriku olukorda iseloomustas ta sõnadega päris hull. «Viimati ma käisin augusti lõpus (katust – toim) vaatamas ja kohati võib taevast näha,» kirjeldas ta kiriku katuse olukorda.

Kõige kiireloomulisem töö olekski kirikuõpetaja sõnul katuse korda tegemine. «Kui katust ei ole, siis on kõik muu täiesti mõttetu,» selgitas Vihuri.

Kirikuõpetaja sõnul on Pöide kiriku seisund Saaremaa luteri kirikutest kõige hullem. Möödunud talvel käisid eksperdid käisid tutvumas kirikuvõlvide olukorraga ja siis selgus, et ka võlvid võivad kokku variseda. «Kui avariioht saab uuringute näol kinnituse, siis võib-olla ühel hetkel tuleb kirik sulgeda,» nentis Vihuri. «See ei tähenda ainult koguduse jaoks, et ma ei saa seal jumalateenistusi pidada, vaid ka kõik teised külastajad ei saa enam sisse,» lisas ta. Pöide kirik on Vihuri sõnul populaarne vaatamisväärsus ning sellel on nö suur potentsiaal turismi silmas pidades.

Hävimisohus kiriku päästmine käib väiksele kogudusele üle jõu. Pöide kirikus oli eelmisel aastal 27 annetajaliiget. Vihuri arvates käib see ülejõu ka 880liikmelisele vallale. «Isegi, kui vald tahaks, /…/, siis jääb nende jõust ilmselgelt väheks,» tõdes hingekarjane.

Pöide kogudus ise on püüdnud kiriku päästmiseks raha koguda ning selle aasta augustis oli koguduse erikontole laekunud 1449 eurot. Kirikuõpetaja tõdes, et selle rahaga kirikut ei taasta, aga see on abiks väiksemate asjade korraldamisel, näiteks saab selle raha toel mõnele avaustele luugid ette muretseda.  «Need on väiksed sammud, mis tuleb ka ära teha,» kinnitas kirikuõpetaja. Ta lisas, et kui leidub inimesi, firmasid, ettevõtteid, kes soovivad kiriku remonttöid toetada, siis on nende abi Vihuri sõnul igati teretulnud.

1230. aastail valminud Pöide kiri­k on ogu Lääne-Eesti ja saarestiku suurim sak­raal­ehiti­s. Pühakoja suurimaks väärtuseks on rikkalik raid­dekoor, mida peetakse Eesti kõrggootika tippnäiteks.

Ilmselt  14. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti algkabel suu­rejooneliseks kihelkonnakirikuks. Tõenäoliselt hiliskeskajal ehitati kiriku läänevõlviku kohale massiivne torn.  1940. aastal süttis kirik välgutabamusest, lisaks  tornikiivrile hävis tulekahjus ka kogu ajalooline sisustus.