/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/09/23/763778t1h53f8.jpg)
Lugedes «Eesti Euroopa Liidu poliitikat aastateks 2011-2015» tekib pilt Eestist kui euroliidu juhttuumikusse kuuluvast, tugeva lõimumissooviga ning uuendustele ja avatusele orienteeritud riigist, leiab rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg.
Eiki Berg: Eestist jääb mulje kui ELi pioneerist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pigem ikka pioneer kui sabassörkija ja pidur,» iseloomustas Eesti seisukohti Postimehe palvel dokumendiga tutvunud Tartu Ülikooli professor.
«Head meelt valmistas professionaalsus Eesti huvisid ja koostöövalmidusi kaardistada ning ennast suurel pildil nähtavaks muuta,» osutas Berg. Ta leidis dokumendist hulgaliselt näiteid, mis viitavad Eesti initsiatiivikale lähenemisele ELi poliitika kujundamisel. Nii tõi ta näiteks tõelise siseturu loomise teenuste vallas, infosüsteemide ühtlustamise, innovatsioonipoliitika arendamise, käibemaksusüsteemi ühtlustamise ja otseste maksude süsteemi suurema koordineerimise, samuti ettepanekud sise- ja välisjulgeolekupoliitika tõhustatud koostöö osas.
Eesti kuvandi kinnistamine
Samas pidas ta veelgi olulisemaks, et Eesti kinnistab oma kuvandit e-riigi, IT valdkonna spetsialisti ja küberkaitse eksperdina. «Sest ega olukorras, kus EL on läbi aegade kõige tõsisemasse kriisi sattudes olulise osa oma koostöö- ja arenemisvõimest kaotanud, polegi nagu suurt põhjust arvata, et väikeriigi suur lõimumissoov võiks ka kuidagi suuremas seltskonnas materialiseeruda.»
Samas leidis ta dokumendis ka mitmeid seisukohavõtte, mis tekitavad küsitavusi. Olukorras, kus kõigi teiste pilgud on suunatud finantsstabiilsusfondile, stabiilsusmehhanismile või sellele, et Schengen läbi piirikontrolli taaskehtestamise üldse mõttetuks ei muutuks, räägib Eesti maksusüsteemide ühtlustamisest ja liikmesriikide solidaarsusest rändesurve all olevate liikmesriikide toetamisel, viitas professor. «Kui me pole valmis majutama Maltale ja Lampedusale (Itaalia saar, kuhu on rännanud massiliselt põgenikke – toim.) randunud asüülitaotlejaist paadipõgenikke, siis pole ehk kõige otstarbekam sellekohast aktiivsust üles näidata.»
Kuidas toetada?
Niisamuti leitakse dokumendis, et ELi eriesindaja peab tõhustama panust Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel. «Kuidas saaks EL rohkem panustada Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel, kui konflikti osapooled ise midagi peale OSCE Minski grupi ei tunnista?»
Märgitakse ka, et ELil tuleb pikemas perspektiivis toetada Moldovat konfliktijärgse Transnistria ülesehitamisel, tagamaks Moldova jätkusuutlik areng. «Mis moodi saab Moldovat konfliktijärgse Transnistria ülesehitamisel toetada, kui mässuline regioon kipub pigem Venemaa rüppe libisevat? Ning seda ennekõike seetõttu, et ELi nõudmiste ja pakkumiste vahekord võrreldes Venemaaga on ebasoovitavas nihkes,» osutab Berg.
Laienemispoliitika seisukohtade üle on Bergil hea meel, kuivõrd Eesti näib toetavat uusi laienemisi tuginedes vajalikele liitumiskriteeriumidele. «Samas oleks vägagi tervitav, kui idapartnerluse riigid, mis ei oma arvestatavat liitumisperspektiivi, oleksid endiselt huvitatud koostöö tugevdamisest ELiga,» nentis professor. «Kui nii, siis võiks Eesti teha ettepaneku asendamaks praegused patroneerivad ja «piits ilma präänikuta» suhted võrdväärse partnerlusega.»
Alates tänasest kuni 11. oktoobrini on Eesti ELi poliitika avatud avalikuks aruteluks Eelnõude Infosüsteemis. Peaminister annab eelnõust riigikogule ülevaate ilmselt 15. novembril. Eelnõu koos avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekute alusel tehtavate täiendustega on plaanis heaks kiita pärast eelnõu arutelu ja võimalikke muudatusi riigikogus.