Eksperdid eelistaks Saaremaa sillale tunnelit

Parvlaeva ühendus Kuivastu ja Virtsu liinil. Foto: Raigo Pajula

Keskkonnaamet kiitis heaks Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Eksperdid pidasid eelistatud variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju.

«Eksperdid möönsid, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel on olemas selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnas,» seisab keskkonnaameti teates. «KSH-st lähtuvalt pidasid eksperdid eelistatud variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju.»

Samas ei avaldavat ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sh Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid. Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse praegusel või laiendatud kujul.

«Silla puhul on leevendavaks meetmeks plinktuled ja markeeringud,» rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal Taimar Ala. «Leevendava meetmena peame kaaluma ka seda, et projekteerimistegevus seisab ees. Ühtlasi on antud mõista, et mida väiksem külje pind on ja mida madalam sild, seda parem linnustikule.»

Keskkonnaamet arvestas heakskiitva otsuse tegemisel erinevate riikide ekspertide poolt kogutud teabega ning vaagis erinevate erialaühenduste poolt esitatud väiteid ja KSH aruande järelevalve jooksul ekspertidelt kogutud lisateavet.

Keskkonnaameti otsus ei ühti ornitoloogide seisukohaga. Augustis pöördus Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) keskkonnaameti poole taotlusega mitte kooskõlastada Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) lõpparuannet, kuna selles peetakse sobivaimaks lahenduseks silla rajamist üle Suure väina.

Nimelt ristuks sild miljonite lindude kevadrände teega, olles seega tõsiseks ohuks läbirändajatele. KSH lõpparuandes välja pakutud leevendusmeetmeid – näiteks plinktulede kasutamine, toetuskaablite markeeringud jmt – peab EOÜ aga ebapiisavaks. Ornitoloogid eelistavad seega parvlaevaühendust või tunnelit.

Keskkonnaameti poole pöördusid ka Eesti Terioloogia Selts, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond ning mittetulundusühing Eesti Roheline Liikumine taotlusega mitte kooskõlastada KSH lõpparuannet, kuna nende hinnangul pakub KSH aruanne kõige sobivamaks lahenduseks silda kui Natura 2000 ala oluliselt kahjustada võivat varianti, nende hinnangul on Saaremaa püsiühenduse parimaks alternatiiviks tunnel trassil III või parvlaevaühendus.

«Meil olid ühel pool lauda nimetatud seltside eksperdid ja teisel pool teised eksperdid,» rääkis Ala. «Eksperdid, kes aruande koostasid, andsid ilmselgelt oma argumente veenvalt edasi ehk et mõju ei ole niivõrd oluline, et see takistaks ühe või teise alternatiivi ellu viimist.»

Keskkonnaamet märgib, et tekitamaks põhjendatud kahtlust KSH aruande hinnangute ja lõppjärelduste paikapidavuse osas, oleks pidanud organisatsioonid oma seisukohti tõendama, mida aga antud juhul tehtud ei ole.

«Kokkuvõttev hinnang saabki selline olla. Lühikese kirjaga esitatakse palve mitte kooskõlastada ja samas ei argumenteerita väga täpselt, milles on probleem ja missugune oleks parem lahendus. Sellega on väga raske midagi peale hakata,» ütles Ala.

Ala sõnul ilmnes kohati ülevõimendamist. «Viimased nüansid puudutasid eelkõige hülgeid ja linnustikku,» ütles Ala. «Kui võtta veeimetajate temaatika: kui öelda, et täpselt üks ühele analoogilist juhtumit peaaegu samas piirkonnas võtta pole, siis kui me seda pretsedenti ei loo, ei teki meil seda teadmist mitte kunagi.»

Otsuse, kas kinnitada kava ja millise ühendusviisiga Suurel väinal jätkatakse, teeb Vabariigi Valitsus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda kinnitas, et järgmise asjana minnakse selle teemaga lähiajal valitsusse.

Kronoloogia

Vabariigi Valitsus algatas Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis.

Sama aasta septembris algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium KSH.

2007. aasta märtsis kiitis keskkonnaministeerium KSH programmi, s.o. lähteülesande, heaks.

2008. aastal alustati kava ja KSH koostamise ning uuringutega ning KSH aruanne avalikustati eelmise aasta mais ja juunis.

Tänavu juulis esitas maanteeamet KSH aruande keskkonnaametile heakskiitmiseks, kuid keskkonnaamet pikendas KSH aruande osas otsuse tegemise tähtaega kuni tänaseni, et konsulteerida eksperdiga aruande sisu osas.

Keskkonnamõju hindas ja aruande koostas rühm rahvusvahelisi eksperte, aruande peakoostaja oli WSP Finland OY.