Vikipeedia: endast kirjutatud artikli muutmist peetakse halvaks tooniks

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul peetakse iseenda artikli muutmist Vikipeedias halvaks tooniks ja Wikipedia suurematest keskkondades ongi see keelatud, sest väidetavalt ei suuda inimesed endast kirjutades neutraalseks jääda.

«Tavaliselt jäävad sedalaadi katsed kogenud toimetajatele ruttu silma,» sõnas Veede.

Veede sõnul on info kallutatud esitus vastu ühele Vikipeedia põhiprintsiipidest, milleks on neutraalse vaatepunkti nõude.

«Säherdustel puhkudel tuleb tekst ära toimetada, jälgides siiski hoolikalt, et pesuveega last välja ei visataks: ka vahutavasuine propagandist võis lisada mõne tõsiseltvõetava fakti või viite,» selgitas ta.

Samas tõstis ta esile, et Eestis on Vikipeedia kaastööliste ja muudatuste arv oluliselt väiksem kui USA-s, mistõttu pole nad rangeid piiranguid kehtestanud.

«Meil on iga kaastöölise üle rõõm, kuni ta käitub vastutustundlikult. Tänini pole häirivaid juhtumeid just palju olnud,» ütles Veede.

Kui aga elulooartikleid toimetatakse, siis inimesed ise muudavad enim enda tegevuse kajastust. Nii täiendab mõni inimene enda artiklit lingiga pea igale kirjutisele, mis tema kohta on ilmunud, teist häirib aga kokkuvõte tema kohta tehtud kriitikast.

«Enamjaolt parandatakse siiski faktivigu või lisatakse uuemat infot,» lisas Veede.

Veede sõnul tuleb sageli ette sedagi, et inimene ei ole rahul endast tehtud fotoga ja pakub paremat pilti, kuid sellisel juhul kerkib esile foto autoriõiguste küsimus.

«Hiljuti leppisime näiteks ühe noore daamiga kokku, et kuna tema pakutud fotot Vikipeedia litsentsipoliitikale vastavalt vabaks saada on keerukas, teeme lähipäevil lihtsalt uue pildi,» lauses Veede. «Muidugi ei pea entsüklopeediafoto inimest ilustama, ent artiklite illustreerimise eesmärk pole ka kellelegi meelehärmi põhjustada.»

Veede lisas, et üldiselt Vikipeediat enda reklaamimiseks ei kasutada, kuigi on tulnud ette juhtumeid, kus praktiliselt tundmatu ansambli, ettevõtte või ka veebiportaali kohta luuakse promoartikkel. Siis lisatakse tekstile hoiatusmärge ja arutatakse, kas teema on piisavalt tähelepanuväärne, et sellest üldse artiklit pidada.

«Kui otsus on negatiivne, artikkel kustutatakse. Positiivse otsuse korral töötatakse artikkel läbi, lisatakse olulised faktid ja usaldusväärsed allikad ning sõnastatakse ülistava alatooniga laused neutraalselt,» märkis ta. 

Veede väitel ei ole muutusi teinud inimesed tavaliselt pahatahtlikud ja nii on neile võimalik selgeks teha, kus on mõistliku käitumise piirid. 

Veede sõnul saab iga artikli juures uurida ka varasemaid versioone, kui vajutada lingile «Näita ajalugu».

«Mõne teemaga süvitsi tegeldes võibki olla kasulik vaadata läbi ka artikli varasemad versioonid: kuigi üldiselt ei kustutata artiklitest sisukat infot, võib vahel mõni nüanss toimetamise käigus kaotsi minna,» ütles ta.

Lisaks on Eesti vikipedistid tema sõnul suuremalt jaolt sõbralik seltskond ja kohati isegi delikaatne rahvas.

«Tavaliselt lahenevad probleemid rahumeelse diskussiooni teel. Igal inimesel on oma kiindumused ja kired, kuid enamik meist möönab, et teised ei pruugi neid jagada, seega on võimalik leida sõnastuses kompromiss,» selgitas ta. «Kes seda tõesti mitte kuidagi mõista ei suuda ja oma isiklikku vaatenurka ainuõigeks peab, sel on parem otsida endale sobivamat tegevust.»

«Kui eesmärk ei ole vestluskaaslase vaateid tingimata muuta, rikastavad eriarvamused me kõigi ühist maailma,» lisas ta.

Et artiklite sisu oleks objektiivne, on  Vikipeedia kaastöölised koostanud jälgimisloendi artiklitest, mille muutmistel soovitakse silma peal hoida. Tema sõnul võib mõne päevakajalise artikli juures näha hoiatusmärget, et artikli neutraalsus on vaidlustatud.

«Eestis on kaastöötajaid vähem ja mõni hoiatusmärge võib püsida pikka aega. Ajapikku jõutakse siiski kõigeni,» kinnitas ta.