/nginx/o/2009/04/28/170060t1h8a65.jpg)
Viimase, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis viis suuremat rahvusrühma ning üle saja erineva rahvuse esindaja, teatab Statistikaamet.
Eestis elab 142 rahvuse esindajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maa-alal on korraldatud kümme rahvaloendust, neist esimene 1881. aastal. Viie põlvkonna jooksul on eestlased olnud Eestis enamusrahvus.
Esimese rahvaloenduse ajal olid kõige arvukamad vähemusrahvused sakslased ja venelased, keda oli vastavalt 5 protsenti ja 3 protsenti elanikkonnast (ligi 47 000 ja 29 000).
1897. aastal oli sakslaste osatähtsus kahanenud alla 4 protsendi ja kahanemine jätkus järgmistelgi loendustel.
Samal ajal venelaste osatähtsus rahvastikus suurenes ja saavutas oma kõrgpunkti 1989. aasta loendusel, mil venelased moodustasid 30 protsenti Eesti rahvastikust.
2000. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 142 rahvuse esindajaid. Üle 10 000 esindajaga ehk viis suuremat rahvusrühma on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.
Eelmisel, 1989. aasta loendusel oli eri rahvusi 121. Kahe rahvaloenduse vahel toimunud rahvuskoosseisus muutusi võib eelkõige siduda 11 aasta jooksul toimunud rändega ning võimaliku enesemääramise muutusega.
Uue ülevaate Eestis elavate rahvaste kohta saab pärast aasta lõpus algavat 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust.
Tänavu toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Rahvus registreeriti juba esimesel rahvaloendusel. Kui 1897. aasta ülevenemaaline loendus välja arvata, siis on rahvust küsitud kõigil järgmistel Eesti alal 130 aasta jooksul toimunud loendustel.
Eestis tähistatakse rahvuste päeva 24. septembril. 2011. aastal toimuvad rahvuste päeva üritused Tallinnas, Narvas ja Jõhvis. Põhjalikum info www.etnoweb.ee.