Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Riik leidis pritsumeeste palkadeks lisaraha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Elmo Riig / Sakala

Pritsumeestel on lootust palgatõusuks, sest riik leidis nende palkadeks 2,1 miljonit lisaraha. Päästeameti kinnitusel kasvab tänu sellele kolmandiku võrra elupäästevõimekusega komandode hulk.

«Elupäästevõimekuse kasv tähendab, et praeguse 40 komando asemel on 63 komandot, kus on välja panna vähemalt nelja mehe valve. See eeldab komandos töötajate arvuks 21 meest,» selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin. Elupäästevõimekusega komandode päästjad saavad teha suitsusukeldumist ehk otsida tulest ja suitsust kannatanuid. «Samuti efektiivsemalt kustutada tulekahju, rünnates põlengut seestpoolt väljapoole, mitte lihtsalt väljast vett lastes,» selgitas päästeametnik.

Tänu lisarahale tugevnevad Iisaku, Kihelkonna, Koeru, Orissaare, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste, Mustla, Aravete, Vastseliina, Tõrva, Kärdla, Mustvee, Pärnu-Jaagupi, Antsla, Risti, Vändra, Kunda, Narva-Jõesuu, Räpina, Alatskivi, Kose ja Kohila komandod.

Kunda komandopealiku Heldur Lahne sõnul otsustab lisaraha jagamise päästeamet ja tema teada on kaalumise all kaks varianti. Esimese variandi puhul saaksid juba väljakoolitaud päästjad teha täisgraafikuga tööd ega peaks võtma puhkepäevi ehk aastas tuleks neil ühe kuu jagu tööpäevi juurde. Tänu sellele saaksid mehed aastas ühe kuu jagu palka juurde, aga kasvaks ka komandode elupäästevõimekus. Selle variandi käikuminemisel kasvaks tavapäästja sissetulek aastas umbes 600 euro võrra.

Lahne sõnul selgitasid päästeameti juhid neile, et teine võimalus oleks neljamehelise vahetuse kokku saamiseks keegi juurde palgata. «Aga see võtab aega, sest mehel on vaja riided selga anda. Varustust on rohkem vaja. See võit ei ole nii kiire,» tõdes ta. Selle variandi puhul jääks juba tööl olevate päästjate palk samaks. Ka võib tekkida probleeme uute päästjate leidmisega. «Mina otsin juba kevadest saadik meest komandosse ja ei ole leidnud,» nentis Kunda komando pealik. Teine variant on päästjate teada kaalumisel seetõttu, et päästeamet pelgab kõrgharidusega päästeametnike lahkumist nö kontoritöölt lihtpäästjaks.

«Palk oleks meil ühesugune, aga kontoris on ollakse kõik päevad kinni kaheksast viieni kinni,» selgitas ta. Päästjad aga on ühe ööpäeva tööl ja siis on kolm päeva vabad.

«Meestele sobiks esimene variant kindlasti paremini,» kinnitas Lahne.
 

Tagasi üles