/nginx/o/2008/12/11/103892t1h330d.jpg)
Alates järgmise aasta jaanuarist lõpetavad tegevuse Viljandi, Pärnu ja Hiiu maa-arhiivid, mille ülalpidamine on riigi hinnangul ebamõistlikult kulukas.
Riik suleb uuest aastast kolm maa-arhiivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis täna heaks määruse eelnõu, mille eesmärk on korrastada rahvusarhiivi struktuuri, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Sellest tulenevalt lõpetatakse Viljandi, Pärnu ja Hiiu maa-arhiivide tegevus ning nende ülesanded võtavad üle Lääne ja Tartu maa-arhiiv. Suletavates maa-arhiivides asub kokku ligi kolm protsenti rahvusarhiivis hoitavatest arhivaalidest.
Arhiivid kasutavad praegusel ajal rendipindasid ning nende tegevuskulud kokku on tänavu 3 046 751 krooni. Senisel moel nende arhiivide toimimine on maksumaksjale ebamõistlikult kulukas, kuna nende vahetu kasutamine on väga väike, ülalpidamiskulud keskmisest oluliselt suuremad ning hoidlad amortiseerunud ega vasta nõuetele.
Ka pärast kolme maa-arhiivi sulgemist tagatakse avaliku arhiiviteenuse kättesaadavus igas maakonnas. Arhiiviteenust pakuvad Lääne maa-arhiiv (tegevuspiirkond Hiiu ja Lääne maakonnas), Jõgeva maa-arhiiv (Jõgeva maakonnas), Saare maa-arhiiv (Saare maakonnas), Lääne-Viru maa-arhiiv (Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru maakonnas), Harju maa-arhiiv (Harju ja Rapla maakonnas), Tartu maa-arhiiv (Pärnu, Tartu ja Viljandi maakonnas) ning Valga maa-arhiiv (Põlva, Võru ja Valga maakonnas).
Kauglaenutussüsteemid hakkavad toimima Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Rahvusarhiivi avalikud ja tasuta teenused tagavad ööpäev läbi juurdepääsu enamkasutatavale arhiiviainesele interneti kaudu.