/nginx/o/2011/05/19/589040t1h13dc.jpg)
Eesti toetab Euroopa Liidu (EL) ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamist, vajalikuks peetakse ka liidu operatsioonide juhtimise alalise peakorteri loomist, selgub Eesti ELi poliitika suunistest aastateks 2011-2015, millele valitsus täna põhimõttelise heakskiidu andis.
Eesti ELi poliitika 2011-2015 eelnõus on välja toodud, et süvendamist vajaksid ka suhted ELi ja NATO vahel. Samuti on Eesti huvitatud rahvusvahelisest koostööst sõjalise kõrghariduse ja küberkaitse valdkonnas ning väljaõppekeskuste ja harjutusväljade ühiskasutusest.
Eelnõus tõdetakse, et üks suurem ülesanne, mis ELil ees seisab, on pikaajaliste konfliktide lahendamine ELi naabruses. Lisaks vaatlusmissioonile EUMM, mis püüab tagada stabiilsust Gruusias, peaks liit olema piirkonnas veel nähtavam. ELil tuleb järgida ja rõhutada Gruusia territoriaalse terviklikkuse põhimõtet, nõuda Venemaalt 2008. aasta augusti vaherahuplaani punktide täitmist ja jätkata mittetunnustamispoliitikaga, leitakse eelnõus. Samuti peetakse oluliseks Moldova toetamist konfliktijärgse Transnistria ülesehitamisel.
Toetatakse viisavabadusega edasiliikumist
ELi naabruspoliitika idapartnerluse raames loodetakse lähiriike euroliiduga majanduslikult ja poliitiliselt rohkem siduda, selle nimel toetab Eesti edasiliikumist vabakaubandus- ja assotsieerimislepingute sõlmimisel ja viisavabaduse loomisel.
Eesti toetab ka uute võimalike liikmesriikide - nagu Lääne-Balkani riigid, Türgi ja Island – pingutusi euroliidu liikmeks saamisel ning on valmis jagama oma reformikogemusi kõikidele soovijatele.
Välispoliitikas peetakse üheks prioriteediks ühtse arengukoostööpoliitika arendamist, mis peaks vähendama senist dubleerimist arenguabi andmisel.
Kuigi valitsus kinnitas Eesti ELi poliitika järgnevateks aastateks, on eelnõu tekst veel esialgne ning seda täiendatakse vajadusel. Eelnõu esitatakse avalikule konsultatsioonile, mis kestab kuni 11. oktoobrini (www.osale.ee). Peaminister annab eelnõust riigikogule ülevaate ilmselt 15. novembril. Eelnõu koos avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekute alusel tehtavate täiendustega on plaanis heaks kiita pärast eelnõu arutelu ja võimalikke muudatusi riigikogus.