/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/04/17/33835t1h96e3.jpg)
Riigikogu liige Taavi Veskimägi Isamaa ja Res Publica Liidust leidis, et riigieelarve on eelkõige riigi lähima aasta sisuline tegevusplaan, mitte exceli-tabel tulude ja kulude ridadega.
Veskimägi: eelarve on riigi tegevusplaan, mitte exceli-tabel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veskimägi lisas rahvusringhäälingu televisiooni poliitikasaates «Foorum», et ta pole oma poliitikukarjääri jooksul näinud nii rabedat eelarvekoostamist kui sel korral.
Veskimägi avaldas veendumust, et vastuvõetud eelarve pole kindlasti rahuldav ning selle juurde tuleb tulla veebruaris või märtsis tagasi.
Ta lisas, et kõik poliitikad riigis tuleb allutada ühele – eurole üleminekupoliitikale. Ning selle eesmärgi nimel tuleb kärpida neid valdkondi, kus suuremad rahasummad liiguvad.
Kadri Simson Keskerakonnast avaldas arvamust, et riik peab eurost sõltumata edasi funktsioneerima ning euro nimel ei saa kõike ohverdada.
Ta rõhutas, et vastuvõetud eelarve puhul tekitab kõhedust see, et me ei oska ennustada majanduse olukorda 2009. aastal ning ei suuda seetõttu hinnata adekvaatselt maksutulu laekumist.
Rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Jürgen Ligi nõustus sellega, et tulevik paistab hetkel negatiivne ja majandusseis tundub minevat halvemaks.
Ka Veskimägi nõustus, et praeguses olukorras tuleb olla konservatiivne ja pigem kahelda. Ta nentis, et valitsus justkui sörgiks sündmustel sabas, selle asemel et neid ette näha.
Rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd Rahvaliidust leidis, et eelarve oleks tulnud tagasi võtta. Mänd leidis, et valitsuskoalitsioon astub samale rehale, millele aastagi eest ning et midagi ei ole õpitud.
Riigieelarve kõrval räägiti ka töölepinguseaduse arutelust ning Jürgen Ligi leidis, et Keskerakond püüab taastada 1960. aastate vaimus sätteid. Ta meenutas, et töölepingutingimuste osas on Eesti maailmas umbes 150. kohal, olles üks halvemaid.
Taavi Veskimägi lisas, et tingimused uueks majanduskasvuks loob just töölepinguseadus, mistõttu selle muutmine on hädavajalik.
Ta rõhutas, et kui ettevõtted ei saa kriisiolukorras töösuhteid üle vaadata, tähendab see ilmselt pankrotilainet. Veskimägi leidis, et uuel aastal leiab Eesti majanduses aset majanduse ümberstruktureerumine.