/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/09/20/760408t1hfc58.jpg)
Eesti liiga autoritaarsed ning sallimatud ristiusukirikud tuleb muuta läänelikuks ehk demokraatlikuks ja avatuks, leiavad esmaspäeval avalikustatud «humanistliku kristluse manifesti» koostajad.
Tellijale
Manifest kutsub kirikuid reformima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teoloogiadoktor Jaan Lahe ümber kogunenud paarikümnepealine seltskond avaldas manifesti internetilehel petitsioon.ee ning eile õhtuks oli sellele toetust avaldanud ligi 90 inimest. Näiteks olid oma allkirja andnud Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein, aidsiennetaja Nelli Kalikova, sotsioloog Mikko Lagerspetz, suhtekorraldaja Liisa Past, usuteadlased Ain Riistan ja Riho Saard.
Manifesti pooldajad leiavad, et kui meie ühiskond areneb suurema demokraatia, avatuse ja sallivuse poole, siis mitmed Eesti kirikud muutuvad vastupidises suunas – autoritaarsemaks, suletumaks ja sallimatumaks. «Me oleme veendunud, et kristlik sõnum peaks ühtlasi olema humanistlik, sest piibli loomisloos lõi jumal inimese oma näo järele, andes talle seeläbi erilise väärikuse. Humanism on selle väärikuse tunnistamine.»
Manifesti koostajate sõnul surub osa vaimulikke peale kristlust, mis nõuab inimese pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele ning tahab asendada demokraatiat kirikus autoritaarsusega. «Taunime kirikus levivat vihakõnet ning selle põhjendamist ja õigustamist piibliga,» seisab kirjas.
Manifesti koostajate väitel peab iga kiriku liige tohtima avaldada oma arvamust kõigis kirikut puudutavates küsimustes. Nad leiavad ka, et inimene ei peaks valima kirikusse kuulumise ja näiteks seksuaalse orientatsiooni vahel. Manifesti koostajad märgivad, et nende põhieesmärk on algatada lai avalik diskussioon kiriku rolli üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas.
Eesti suurima, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pressisekretäri Arho Tuhkru sõnul ei saa tavainimese arvamust kirikus ülimaks seada. «Kui inimese mõõt ja humanism on kiriku mõõdupuu, kuidas me siis jumala – nii ebainimliku – sinna sisse mõõdame?» küsis Tuhkru. «Kas hääletades, kuivõrd ta rahuldab meie vajadusi?»
Tuhkru väitel on kirikutes juba praegu arvamuste paljusus ning saab pidada dialooge – seda küll kokkulepitud korras. «Koguduse ja praostkonna sinodi ning vaimulike konverentsi kaudu saab tulla arutellu ja tõstatada küsimusi nii vaimulik kui koguduse liige,» meenutas ta. Tuhkru lisas, et seaduse ja kodukorra järgi on luteri kirikus väga vähe asju, mida ei otsustata hääletamisega.
Kirikute nõukogu asepresidendi, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastori Joosep Tammo sõnul pole nõukogu manifesti veel kätte saanud. Kui dokument nendeni jõuab, siis kujundab nõukogu Tammo väitel selle suhtes ühise seisukoha ning jätab selle edaspidi kirikute endi arutada ja arvestada.
Ta märkis, et kirikud oma ametlikes väljaütlemistes kindlasti vihakõnet ei kasuta, samas ei välistanud ta, et üksikutelt inimestelt võib tulla teravamaid väljaütlemisi.
Tema sõnul on kirikute lihtliikmed tavaliselt konservatiivsemad kui juhtkond ning tuleb aru saada, et kirikusse tullakse sageli ikka selleks, et leida pidetus maailmas mingi toetuspunkt, mis tugineb sajanditepikkusele järjepidevusele. «Seda ühe manifestiga või väikese mõttevahetusega ei muuda kunagi,» nentis Tammo.