/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/04/03/342321t1h0602.jpg)
Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastori Joosep Tammo andmetel kirikud oma ametlikes väljaütlemistes kindlasti vihakõnet ei kasuta, samas ei välistanud ta, et üksikute inimeste tasemel võib esineda teravamaid väljaütlemisi.
Pastor: kirikud jutlustavad armastust, mitte viha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides seda, miks humanistliku kristluse manifesti koostajad peavad tagurlikuks ka esmapilgul tavapärasest demokraatlikumaid baptiste, pakkus Tammo, et ju häirib kriitikuid nende tauniv suhtumine homoseksuaalsuse propageerimisse.
«Meil on olnud kindel positsioon, ka meie konverents on selle suhtes seisukoha võtnud. Selge see, et kõigile see ei meeldi,» rääkis Tammo.
«Kui inimesel on mingi probleem, siis loomulikult keegi ei represseeri, teda püütakse aidata. Kui ta hakkab aga propageerima oma probleemi, siis võib seda, kui talle enam kantsliluba ei anta, vaadata ka repressioonina.»
Tammo väitel tuleb läheneda probleemidele humaanselt – armastuse ja hoolivusega –, kuid jääda siiski jumalakeskseks. «Otsime seda peajoont, mida Jumal tahaks meie elus näha – et kuidas seda rakendada, et see oleks mõistetav ja arusaadav.»
Pastor märkis ka, et tavaliselt on kirikute lihtliikmed konservatiivsemad kui juhtkond, ning tuleb aru saada, et kirikusse tullakse sageli ikka selleks, et leida pidetus maailmas mingi toetuspunkt, mis tugineb sajanditepikkusele järjepidevusele. «Seda ühe manifestiga või väikese mõttevahetusega ei muuda kunagi.»
Tema sõnul on taolised arvamusavaldused nagu värske manifest teretulnud, kuid tuleb arvestada, et kirikud ei ürita juba oma olemuselt olla nüüdisaegsed.
«Need kirikud, kes on jäänud põhialuste juurde, on tugevad ja kasvanud. Kui aga muutuda ajastukeskseks – kui oleksime näiteks täiesti kohandunud Nõukogude eluga - , mis oleks siis kirikust saanud? Samamoodi on praegu – mis meil on, on meie tugevus.»
Ühtlasi kirikute nõukogu, kellele humanistliku kristluse manifest on esmalt adresseeritud, asepresidendi ametit pidava Tammo sõnul pole nõukogu manifesti veel kätte saanud, kuna allkirju sellele alles kogutakse.
Kui dokument nendeni laekub, siis kujundab nõukogu Tammo väitel selle suhtes tõenäoliselt ühise seisukoha ning jätab selle edaspidi kirikute endi arutada ja arvestada.
Esmaspäeval avalikustati Eestis tegutsevaid ristiusukirikuid ja kogudusi demokraatlikuks, avatuks ja muidu läänelikuks muutuma kutsuv manifest. Selle toetuseks käivitus ka internetis allkirjakampaania, mida veab interkonfessionaalne liikumine «Tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku eest!» teoloogiadoktor Jaan Lahe juhtimisel.