/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/12/28/490331t1h6cdd.jpg)
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) pressisekretäri Arho Tuhkru sõnul ei saa inimese arvamust kirikus ülimaks seada.
EELK: tõde näitab jumal, mitte hääletamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiriku kuulutus toetub jumalikule ilmutusele, mis ei olegi inimlike mõõdupuudega lõpuni mõistetav,» selgitas Tuhkru Postimees.ee’le.
«Sõnum on oma tuumalt ajatu, see on sama olnud kogu aeg. Muidugi on sõnumi vorm olnud muutuv, kuid paljud asjad on püsinud muutumatuna.»
«Väärtused ja kokkulepped, milles kirikud on üksmeelel olnud, on asjad, mida ei saa muuta vastavalt kampaaniale ja allkirjade kogumisega,» rõhutas EELK pressisekretär.
«Kui inimese mõõt ja humanism on kiriku mõõdupuu, kuidas siis Jumala – nii ebainimliku sinna sisse mõõdame, kas hääletades, kuivõrd ta rahuldab meie vajadusi ja lubab järgmiseks valitsusperioodiks meile meelepäraseid lubadusi?» küsis Tuhkru.
«Humanistliku argumendi esileseadmine on väga muutuva väärtusega argument, see püsib vaid nii kaua muutumatuna, kuni tekib veel arvukam grupp, kes ütleb, et nüüd on vaja hoopis niimoodi teha ja varem tehtu on vana ja stagneerunud ning moodsa teadusega mitte kooskõlas,» hoiatas EELK esindaja.
«Kirikutes eksisteerib arvamuste paljusus ning teoloogilisi ja filosoofilisi ning ka teaduslikke dialooge on võimalik pidada. Selleks on välja kujunenud ja kokkulepitud kord, kuidas asju ja seisukohti menetletakse. Koguduse ja praostkonna sinodi ning vaimulike konverentsi kaudu saab tuua arutellu ja tõstatada küsimusi nii vaimulik kui koguduse liige. Need on kõige tavalisemad teed, lisaks küsimuse esitamine piiskoplikule nõukogule või kirikuvalitsusele. Igas kirikus on omad korrad, kuidas kokkulepped sünnivad ja kuidas neid rakendatakse,» selgitas Arho Tuhkru.
«Lõpuks on luteri kirikus seaduse ja kodukorra järgi väga-väga vähe asju, mida ei otsustata hääletamise läbi ja kui enamus otsustab hääletada nii, siis see on nii,» kinnitas ta. «Omaette küsimus on kuidas aktsepteeritakse neid tulemusi. Kui ei tunta, et on ühine huvi, ühisest hüvest osasaamine, siis on väga kerge seda nimetada autokraatlikuks.»
Internetis algas allkirjade kogumine selleks, et muuta kirik tänapäevaseks, demokraatlikuks ja avatuks, allkirjade kogumise algatanud liikumine ühendab erinevate kirikute liikmeid ja teolooge ning koostatud manifest saadetakse Eesti Kirikute Nõukogule ja kõikidele kogudustele. Allkirjakampaaniat veab interkonfessionaalne liikumine «Tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku eest!» teoloogiadoktor Jaan Lahe juhtimisel.