Analüüs tunnistas tantsupidude jaoks parimaks uue väljaku

Tänavune tantsupidu laulukaare ees Foto: Stanislav Moshkov / Den za Dnjom

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis kultuuriministeeriumi palvel Tallinna staadioneid tantsupidude võimalike toimumiskohtadena ning leidis, et parim lahendus oleks lauluväljaku lähedusse uue tantsuväljaku rajamine. Selle seisukohaga nõustub ka kultuuriministeerium.

ERRS hindas Kalevi ja Kadrioru staadionit, A Le Coq Arenat, tänavuse noorte tantsupeo paika laulukaare esist ning kaalus ka uue tantsuväljaku rajamise võimalusi. Hindamisel arvestati tantsijate, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve, vaagiti ka peo keskkonda laiemalt.

«Ükski antud väljakutest ei ole ehitatud arvestades tantsupidude toimumist ning selle vajadusi. Teistest sobilikum on Kalevi staadion, mis on mugav tantsijale ning publikule, samas puudub seal vajalik taristu ning töötamise võimalused kunstilisele toimkonnale. Tantsupidude jätkumine Kalevi staadionil kindlustab nende toimumise tänasel tasemel, kuid ei võimalda pidudel areneda,» märkis seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela kirjas kultuuriministeeriumile.

«Oleme veendunud, et tantsupidude areng ja viimasel kümnel aastal kasvanud tantsijate arv eeldab uue tantsupeo ja teiste etenduskunstide vajadusi arvestava multifunktsionaalse, statsionaarse ja kaasaegse väljaku/ruumi loomist. Soovime, et see oleks lauluväljaku läheduses, mis looks ühtse kultuurilise ruumi,» kirjutas Järvela ja tegi seltsi nimel ettepaneku alustada uue tantsuväljaku planeerimist.

Analüüsis tuuakse välja, et vaja oleks uue tantsupeo ja teiste etenduskunstide vajadusi arvestava multifunktsionaalse, statsionaarse ja tänapäevase väljaku/ruumi loomist. Tantsuväljaku suuruseks soovitatakse 17 000 – 18 000 ruutmeetrit, mis oleks kaetud soovitavalt kunstkattega. Seltsi hinnnagul oleks vaja võimaldada tegelaskonna pealetulek neljast suunast, sealhulgas ka publiku vahelt ja tribüünide alt täies ulatuses. «Neljas küljes lavastamine viib tantsupeod kunstiliselt uuele tasemele,» leiab selts, tõdedes, et sellega kasvab küll ka lavastusmeeskonna suurus ja lavastusperiood.

«Tantsuväljaku ehitamine lauluväljaku lähedusse looks ühtse kultuurilise ruumi. Tantsijad on valmis panustama uue väljaku loomisele,» kinnitas Järvela ministeeriumile.

Uus väljak 8 aastaga

Uue väljaku valmimiseni soovitakse 2014. ja 2017. aasta tantsupeod korraldada Kalevi staadionil.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik ütles, et analüüsi tulemused ei üllatanud. «Mõttele luua spetsiaalne tantsuväljak lauluväljaku kõrvale andis impulsi ka sel suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupidu. Ühes ja samas kohas toimunud pidu tekitas võimsa ühistunde ja võimaldas tantsijatel ja lauljatel üksteise kontsertidest osa saada,» lausus ta.

«Ministeerium on analüüsiga ühel meelel, et parim lahendus uue tantsuväljaku rajamine lauluväljaku territooriumile. Ministeeriumi nägemuses võiks tantsuväljak valmida 2019. aastal, mil täitub 150 aastat esimesest eesti laulupeost,» märkis Pedanik.

Hinnangud staadionitele:
Kalevi staadion
Kalevi staadioni võimalused on ammendunud ( staadioni suurus, taristu, side laulupeoga) , mistõttu ei rahulda see lähiaastail ei tantsijate, lavastusliku poole ega publiku poolseid vajadusi. 60 aastaga, mil tantsupeod on toimunud Kalevi staadionil, on selgunud staadioni lavastuslikud võimalused, mis on kujundanud peo kunstilise näo.Tänu pikale lavastamiskogemusele siin on suudetud u 7500 tantsijat väljakule mahutada. Viimasel kümnel aastal kasvanud tantsurühmade arv (kasvutendents jätkub) eeldab suuremat tantsupinda ning vajadust kasvatada peol tantsivate rühmade arvu 10% võrra. 29 tantsijate peale- ja mahatuleku kohta kindlustab etenduse sujumise ning tantsunumbrite kiire vahetumise. Tantsijal võimalus ise pidu näha. Staadionil puudub tehniline lahendus kvaliteetseks helindamiseks, probleemiks on üheaegse ja kvaliteetse heli andmine nii esinejale kui ka pealtvaatajale. Publiku istekohtade arv 11 000. Staadionil olemas looduslik foon. Üldjuhtide allee tugevdab staadioni seotust tantsupidudega. Laulupeoga on side nõrk, kuid lavastuslikult osaliselt saavutatav. Tantsijate riietumise ja puhkamise ala ei vasta vajadustele, vajab kindlasti suurendamist ja kaasajastamist. Lavastuslikul meeskonnal puuduvad täna tingimused staadionil tööd teha (tööruumid, muu taristu). Tantsupidude jätkumine Kalevi staadionil kindlustab nende toimumise tänasel tasemel, kuid ei võimalda pidudel areneda. Samas vastab vajalike rekonstrueerimistööde teostamisel (WCd, staadionitrenaaž, pingid jne) analüüsitud paikadest enim tantsupeo vajadustele.

Kadrioru staadion
Staadion ei vasta tantsupidude vajadustele: staadion on 1000 m2 väiksem kui Kalevi staadion. Publikukohtade arv 5000. Tantsija jaoks staadion ei sobi, sest tantsija ise pidu ei näe. Lavastuslikult on suureks probleemiks vaid 3 tantsijaskonna pealetuleku- ja mahamineku kohta, mis ei vasta kunstilistele vajadustele. Puudub traditsiooniline tulekoht. Samuti puudub tehniline lahendus kvaliteetseks helindamiseks. Side laulupeoga võib staadioni läheduse tõttu lauluväljakule kujuneda heaks ning annab võimaluse tekitada Kadrioru pargist kahte peopaika ühendava ala.

A le Coq Arena
Staadion ei vasta tantsupeo vajadustele. Tehisinterjöör ei soodusta peoõhustiku teket. Tantsuala on 2 korda väiksem traditsioonilistest vajadustest, tegelaskond ei mahu peol esinema, tantsijal puudub ka võimalus pidu jälgida. Publiku istekohtade arv 9700. 3/4 publikualast on kaetud katusega, pealtvaatajale mugav. Lavastuslikult tuleb arvestada 4 suunas oleva publikuga, mis kasvatab kunstilise meeskonna suurust ning pikendab lavastusperioodi. Tantsijate jaoks on pealetuleku- ja mahaminekukohti 4, mis vähendavad lavastuslikke võimalusi. Lisaväärtusliku kultuuriruumi tekitamine kujuneks kunstlikuks. Staadion ei sobi tantsupidude korraldamiseks.

Laulukaare esine
Vastab vaid osaliselt tantsupidude vajadustele. See on kunstilise terviku tekkeks laulu- ja tantsupeo ühtesulatamisel senistest sobivaim paik, aga ei vasta tantsijate ja publiku nõuetele. Tantsuala on ebamäärase kujuga ja mahutab 2 korda vajaminevast vähem tantsijaid. Publikut rahuldavaid kohti on vaid 5000, mis asuvad kaare all. Nõlval olevad istekohad jäävad esinemisalast kaugele ega võimalda osa saada tantsupeoetendusest kui tervikust. Peale- ja mahamineku alasid on palju, kuid need asuvad publikualal ning nende kasutamine häirib pealtvaatajatel peo jälgimist. Häid liikide vahetuskoridore on vaid 3. Ebatasane pinnas (muru, asfalt ja kiviparkett) on tantsijale ebamugav ja ohtlik ja on analüüsituist kõige ebasobilikum. Iga tantsupeoks vajalik ümberehitus võib muuta laulukaare akustikat. Tantsupeo toimumiseks on siin analüüsituist parim taristu, mugavam tegelaste ala, olmetingimused vastavad vajadustele.

Allikas: ERRS analüüs