Soomlasteni jõuab tänapäeva parim eesti kirjandus

Asko Künnapi loodud Eesti Black Box, kus kõlavad luuleminutid ja arutelud. Foto: Repro

Soome ühe suurema ja tähtsama kirjandussündmuse Helsingi raamatumessi peakülaliseks on sel aastal Eesti. Sel puhul ilmub sama palju eesti kirjanduse soomendusi ning Eesti-teemalisi teoseid kui viimase kümnendi jooksul kokku.

27.–30. oktoobrini toimuval messil tutvustatakse paarikümmet tänavu soome keelde tõlgitud raamatut, sealhulgas Ene Mihkelsoni «Katkuhauda», Mihkel Raua menukit «Sinine on sinu taevas», Viivi Luige «Varjuteatrit» ja Olevi Ruitlase skandaalset «Naist». Tõlgitud teostest peaksid põhjanaabrid saama hea ülevaate meie kaasaja kirjanduse parimatest paladest. Lisaks avaldab ajakiri Tuli & Savu eesti luule erinumbri.

Helsingi messikeskuses astuvad raamatumessil üles kümned eesti kirjanikud, kunstnikud, poliitikud ja ühiskonnategelased. Pea kõigi tõlgitud raamatute autorid on messil kohal ning vestlused nendega tõotavad tulla põnevad. Näiteks Viivi Luigega räägib «Varjuteaterist» Sofi Oksanen.

Jutt käib

Eesti juurtega menukirjaniku mõtteid saab kuulda ka vestlusringis «Eesti lähiminevik: ellujääjad», kus lisaks Oksanenile osalevad ühiskonnateadlane Iivi Anna Masso, ajaloolane Toomas Hiio ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin. Eesti lähiajaloo üle arutlevad ka ajaloolane ja diplomaat Matti Maasikas, ajaloolane ja kaitseminister Mart Laar, ajaloolased Seppo Zetterberg ja Toomas Hiio, nende meeste arutelu kannab pealkirja «Eesti lähiminevik: demokraatia algus ja lõpp».

Põnevaid vestlusringe on teisigi, näiteks teemal «Soome kui Eesti aken maailma» mõtisklevad kirjandusteadlased Juhani Salokannel, Sirje Olesk ja Jaan Undusk ning luuletaja Joel Sang. Mälu ja autobiograafia võtavad ette kirjanduskriitik Hannu Marttila, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kirjanik Ene Mihkelson ja ajakirjanik-kirjanik Andrei Hvostov.

Lisaks arutletakse, miks soomlased tõlgivad Krossi ja Tammsaare ning eestlased Waltari ja Aho teoseid. Juhani Salokannel, kirjanikud Panu Rajala, Sirpa Kähkönen ja tõlkija Piret Saluri püüavadki selgusele jõuda, miks üldse on vaja tõlkida klassikat.

Kirjanike, ajaloolaste ja poliitikute seas astub üllatuslikult areenile ka helilooja Erkki-Sven Tüür, kes osaleb diskusioonis «Eestlased maailmas». Arutelu viib läbi ajaloolane ja diplomaat Matti Maasikas, osalevad ka Soome välisminister Erkki Tuomioja ning ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev.

Lisaks traditsioonilistele raamatuesitlustele ja vestlusringidele pakuvad eestlased köitvat programmi Black Boxis. Karl Martin Sinijärve ideest alanud ja Asko Künnapi loodud ruum sümboliseerib eesti kirjanduse rikkust ja mitmekülgsust. Must värv ja lakooniliselt lihtne ruum näitavad, et ühelt poolt Euroopas küll teatakse meie kirjandust, tõlgitud on Krossi ja Kaplinskit, kuid teisest küljest on eesti kirjandus üsna «tume maa».

Must kast

Black Boxis, mille seintel jooksevad ETV luuleminutid soomekeelse tõlkega ning kus peetakse arutelusid, kuuleb eesti haikut, Kristiina Ehini, Jaan Pehki, Hasso Krulli, Igor Kotjuhi jpt loomingut.

Eesti esinemist Helsingi raamatumessil valmistab ette kultuuriministeeriumi juurde loodud töögrupp, kuhu kuuluvad Jan Kaus, Piret Saluri ja Jürgen Rooste Eesti Kirjanike Liidust, Kaidi Urmet Eesti Kirjastuste Liidust, Ilvi Liive ja Kerti Tergem Eesti Kirjanduse Teabekeskusest, Asta Trummel kultuuriministeeriumist ning mänedžer Britta Koržets.

Helsingi raamatumessil esitletavad raamatud