/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2011/04/12/556228t1h6d17.jpg)
Kuna ettevõtjaid, kes linna toel uusi töökohti tahavad luua, oli arvatust tunduvalt rohkem, on selleks linnaeelarves tänavu ette nähtud rahad juba otsas.
Tallinnal on ettevõtluse toetamise rahad otsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsel ajal uute töökohtade loomiseks toetust küsinud ettevõtete taotlused on pandud ootele niikauaks, kuni võetakse vastu Tallinna tänavune teine lisaeelarve. Tallinna ettevõtlusamet teatas Raepressi vahendusel, et tänavu on uute töökohtade loomise toetust välja makstud 187 000 eurot. Kokku on toetust saanud 17 ettevõtet 67 uue töökoha loomiseks.
Sel aastal on ettevõtlusamet pidanud ära ütlema kaheksale ettevõtjale, kes uute töökohtade loomise toetust taotlesid. Pooltel juhtudel olid põhjuseks maksuvõlad. Ülejäänud ei vastanud toetuse andmise korras seatud tingimustele, näiteks ettevõttes ei olnud olemas nõutavat vähemalt kolme töökohta.
Tänaseks on laekunud taotlusi veel 26 ettevõtjalt, kelle taotluse menetlemine või kellega lepingu sõlmimine on peatatud, kuna toetuse andmiseks puudub raha. Ettevõtlusamet on esitanud taotluse lisaeelarvesse uute töökohtade loomise toetuse täiendavaks rahastamiseks. Uute töökohtade täiendavaks rahaliseks vajaduseks prognoosib amet 441 000 eurot. Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütles eelmisel nädalal Postimehele, et lisaeelarve loodetakse linnavolikogusse saata oktoobris.
Ettevõtlusameti statistika kohaselt on kõige rohkem uusi töökohti loonud toitlustuseettevõtted, kes moodustavad toetuse saajatest umbes kolmandiku. Samuti on rahastatud ka projekteerijaid, ehitusettevõtteid, lastehoiuteenuse pakkujaid ning tootmisettevõtetest metalli- ning puidutöötlejaid.
Vanalinnas asuva Kehrwiederi kohvikute omanik Vello Leitham on oma kohvikuketi üles ehitanud ilma igasuguse toetusrahata. «Ma uurisin selle toetuse võimalusi aasta või kaks tagasi ja siis öeldi, et raha on otsas ja sinna see asi jäi,» meenutas Leitham.
Niisugustel toetustel on tema hinnangul kaks külge. «Eks kõik toetused moonutavad turgu mingis ulatuses. Ühest küljest on hea, et inimesed saavad tööd. Aga kui mingi ettevõte ehitab enda ärimudeli üles selle peale, et kõigepealt võtab EASi käest alustava firma toetust, siis innovatsioonitoetust, siis linna käest uute töökohtade toetust ja nii edasi, siis see ei ole enam normaalne ettevõtlus, vaid lihtsalt mingi asja loomine kõikide saadaolevate toetusrahade kättesaamiseks,» lausus Leitham.
«Seda võib näha ka põllumajanduses ja teistes majandusharudes ja mitte ainult Eestis. Tehakse kummalisi asju lihtsalt sellepärast, et kord saab raha ühest Euroopa fondist, kord teisest,» lisas ta.