/nginx/o/2011/09/19/758988t1he12d.jpg)
Eesti saatkonnas Moskvas allkirjastati täna Eesti ja Venemaa vaheline tagasivõtulepingu rakendusprotokoll, mis käsitleb Eesti ning Venemaa kahepoolset koostööd välismaalase tagasisaatmisel tema kodakondsusjärgsesse või elukohariiki.
Eesti ja Venemaa allkirjastasid illegaalide tagasivõtulepingu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Illegaalsete immigrantide arv on viimastel aastatel kasvanud, mistõttu on kummagi riigi ametkondade tegevust määratleva rakendusprotokolli olemasolu üha olulisem. Rakendusprotokolli allkirjastamine on positiivne samm Eesti-Vene suhete arengus,» kinnitas protokolli allkirjastamisel Eestit esindanud siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.
Venemaa poolelt allkirjastas rakendusprotokolli Venemaa föderaalse migratsiooniteenistuse asedirektor Nikolai Smorodin.
Tagasivõtulepingute sõlmimisel järgitakse üldpõhimõtet, millega taotluse saanud riik kohustub väljasaadetava isiku tahtest sõltumata tagasi võtma oma kodanikud ning pooltevahelisel kokkuleppel ka need kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellele see riik on väljastanud kehtiva elamis- või viibimisloa. Samuti täpsustatakse piirialal kinnipeetud isikute üleandmisega seotud asjaolusid ja saatemeeskonna õigusi ning kohustusi tagasisaadetava isiku eskortimisel.
Eesti alustas Venemaaga läbirääkimisi rakendusprotokolli teksti üle 2008. aasta mais.
Euroopa Ühendus ja Vene Föderatsioon allkirjastasid 2006. aastal tagasivõtulepingu, mis jõustus koos viisalihtsustuslepinguga 1. juunil 2007. Selle lepingu kohaselt oli liikmesriikidel kohustus sõlmida Venemaaga kahepoolne protokoll tagasivõtulepingu rakendamiseks.