Riik on otsustanud edasi lükata kõrgemate riigiametnike palgatõusu. Küll aga on palgatõusu loota riigikogu saadikutel, sest põhiseadus keelab neil oma palku muuta.
Kõrgemate riigiamentike palgatõus lükkub edasi
Rahandusminister Jürgen Ligi tegi järgmise aasta riigieelarve koostamise käigus valitsusele ettepaneku lükata edasi kõrgemate riigiametnike palka määrava seaduse jõustumine, mispeale oleks märgatavalt tõusnud teiste seas nii presidendi kui ka peaministri palk. Vastav eelnõu on rahandusministeeriumil juba valmis ja see esitatakse ilmselt koos riigieelarvega parlamendile. Palgatõusu edasilükkamisega ühe aasta võrra loodab riik säästa 2,6 miljonit eurot.
«Valitsuse poolt ei oleks vastutustundlik suurendada riigi personalikulusid ajal, mil riigieelarve on puudujäägis. Seega võttis valitsus üksmeelselt vastu otsuse, et kõrgemate riigiametnike palgad jäävad kärbitud tasemele,» põhjendas valitsuse kommunikatsioonidirektor Liina Kersna.
Enda palka muuta ei saa
Riigikohtu esimees Märt Rask kinnitas, et talle kui asutuse juhile ei tule see otsus uudisena ja riigikohtu uus eelarve ongi koostatud selle arvestusega, et palgatõus lükkub edasi. «Ega seal ei olegi põhjust mitte kellelgi üllatuda, sest palka makstakse võimaluste piirides,» rääkis Rask.
Kuigi palgatõusu edasilükkamine puudutab 227 kohtunikku, ei usu Rask, et see tema kolleegide seas mingit pahameeletormi põhjustaks. «See (palgatõusu edasilükkamine – toim) on mõistetav, kedagi ei ole ebavõrdselt koheldud,» sõnas Rask.
Küll aga pole Raski sõnul võimalik edasi lükata riigikogu liikmete palgatõusu, sest nende palk kehtestatakse hoolimata valitsuse otsusest ikkagi kõrgemate riigiteenistujate palga seaduse järgi. «Riigikohtu üldkogu otsuse valguses, kus me väga selgelt ütlesime, et põhiseaduses on öeldud, et parlament saab kehtestada palkasid ainult järgmisele koosseisule, ei näe ma ühtegi juriidilist käiku või võimalust, et parlamendiliikmete uut palgakorraldust saaks edasi lükata,» kinnitas Rask.
Teine edasilükkamine
Ta lisas, et sellisena nagu riigikogu eelmine koosseis saadikute palgasüsteemi kinnitas, hakkab see järgmise aasta 1. jaanuaril kehtima. «Mida nad teevad kuluhüvitistega, on ise küsimus,» kommenteeris riigikohtu esimees.
«Riigikogu liikmete palgakorraldust hakkab 2012. aastast reguleerima kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus,» kinnitas Postimehele parlamendi esimees Ene Ergma. Arvestades riigikohtu 2009. aasta 23. veebruari lahendit ei ole Ergma sõnul praegusel parlamendil kehtiva põhiseaduse järgi võimalik oma palgakorralduse muutmist otsustada. «Seda sõltumata riigikogu esimehe seisukohast antud küsimuses,» nentis Ergma.
Kõrgete riigiametnike ühtse palgaseaduse võttis eelmine riigikogu vastu 2009. aastal ning see pidi jõustuma uue riigikogu tööle asudes. 2010. aasta lõpus otsustas eelmine riigikogu seaduse jõustumise edasi lükata 2012. aasta 1. jaanuarini.
Kasvab riigikogu liikmete palk
Kõigi kõrgemate riigiametnike palk pidi kerkima tuleva aasta 1. jaanuarist. Uue plaani järgi kasvab alates 1. jaanuarist 2012 siiski vaid riigikogu esimehe, aseesimeeste ja riigikogu liikmete palk, sest nende palgatõusu pole seaduse järgi võimalik edasi lükata. Teiste kõrgemate riigiametnike palgatõus lükatakse 2013. aasta jaanuarisse.
Brutopalk praegu Palk tulevikus (eurodes)
President 5050 eurot 5200 (alates 1.01.2013)
Peaminister 3999 eurot 5200 (alates 1.01.2013)
Riigisekretär 3666 eurot 4420 (alates 1.01.2013)
Riigikohtu esimees 3999 eurot 5200 (alates 1.01.2013)
Riigikogu esimees 4701 eurot 5200 (alates 1.01. 2012)
Riigikogu aseesimees 4309 eurot 4420 (alates 1.01. 2012)
Riigikogu liige 3134 eurot 3380 (alates 1.01. 2012)