/nginx/o/2011/09/16/753250t1h794b.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samosti hinnangul ei parandanud kultuuriministeeriumi otsus natsikurjategija Alfred Rosenbergi puudutava info eemaldamiseks ajaloomuuseumi väljapanekust meie ajaloost arusaamist ning paigutub samasse sarja Lihula ausamba teisaldamisega.
«Nii Alfred Rosenbergi puudutava osa ülespanek kui mahavõtmine oli suur jama. Sellisel kujul, nagu ta seal oli, polnud see mingi õnnestunud asi, pigem piinlik asi,» leidis ajakirjanik Kalle Muuli Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
««Kuulsaid eestlasi» või «maailmakuulsaid tallinlasi» sildi all teiste positiivsete isikute vahele Rosenbergi asetamine – kas me tahame sellega samastuda, kas me tahame seda esile tõsta?» küsis Muuli.
«Kahetised tunded on ka ekspositsiooni parandamise või kärpimise suhtes. Tallinnast pärit kuulsuste ritta mingi natsi paigutamine on küsitav, enne võinuks üheksa korda mõelda, kui üks foto sinna stendi kleepida, teisalt tagantjärele ekspositsiooni muutmine on ka väga kahtlane tegevus,» leidis ajakirjanik Anvar Samost.
«Ajalooprofessor Eero Medijainen ütleb BNSis, et kui lähete mõnda raamatupoodi USAs, siis on suuremates poodides seal olemas Adolf Hitleri «Mein Kampf» kõvas köites ja sama raamat taskukohasemas odavas köites. Miks inimestele keelata võimalust igasuguste lollustega tutvuda? Eestiski on nii palju igasuguseid asju, mis teenimatult osutavad au igasugustele nõukogudeaegsetele pättidele ja kaabakatele,» rääkis Samost.
«Igasugune tegu on alati kommunikatsioon, teinekord teo tegemata jätmine on parim kommunikatsioon. Nüüd hästi kommunikeerida maailmale, mis asjaoludel see pilt maha võeti, on praktiliselt võimatu,» leidis Samost.
«Asi pole ajalooallikate ärakeelamises. See Rosenbergi-materjal oli riigiasutuse poolt paigutatud positiivses kontekstis maailmakuulsate eestlaste sekka, see oli viga. Aga surve all selle ärakoristamine oli ka vale,» rõhutas Muuli.
«Vene välisministeeriumi survele alludes asja ärakoristamine oli jama, oleks tulnud ise juba varem viga märgata, veel parem üldse mitte tehagi,» leidis ta.
«Eks see osutabki olukorrale, kus me tegelikult ikkagi veel enam kui 60 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oleme. Endiselt on meil probleeme, kuidas sõja põhjuseid, käiku ja osalenud isikuid-riike kirjeldada, mitte isegi hinnata, vaid just kirjeldada,» nentis Samost.
«Teema vältimine pole ka asi, mis palju kasu tooks, see annab rambivalgust neile isikuile, kes eelistavad mingit viha õhutada,» tõdes ta.
«Igas linnas on elanud pätte, närukaelu ja kurjategijaid ja et nüüd mõni neist on ka väljaspool oma linna, oma riiki mujal kuulsaks saanud ja oma tegusid teinud, see kuidagi ei tähenda, et me peaksime õudselt uhked selle üle olema, et selline inimene elas mõnda aega meie linnas,» leidis Muuli.
«Kontekst, millesse ajaloomuuseum selle sättis, ei kannata vähimatki kriitikat,» väitis Muuli.
«See on kontekst, mis on külastanud meid Lihula ausamba näol, vahepeal mitmel muul kujul, nüüd Rosenbergi väljapaneku näol. Keegi pani midagi üles, soovides ühte, valitsus teatava viitega oli sunnitud selle maha võtma viisil, mis ei parandanud ei meie mainet ega ajaloost arusaamist,» resümeeris Samost.
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)