/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/12/12/482661t1had9b.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli leidis, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari otsus erakonna juhtimisest taanduda tuli partei respublikaanidest «äraostmatute» seltskonnale ebameeldival ajal.
Muuli: Laari otsus tuli «äraostmatutele» ebameeldival ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«IRLi sisemine kliima ja sisemised suhted pole viimasel aastal olnud kõige paremad ning Mart Laari positsioon pole olnud kõige mõnusam, ehk pole ta olnud ka kõige populaarsem isik erakonnas,» leidis ajakirjanik Anvar Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Viljaka autorina, publitsisti ja ajaloolasena on tal ilmselt kiusatus pühenduda sellele tegevusele, mis talle tõeliselt tundub meeldivat. Kui vaadata raamatupoes neid teoseid, mis Laar on viimastel aastatel kirjutanud, ja neid on palju, siis ilmselt see tegevus läheb talle Eesti poliitikas osalemise asemel tegelikult korda,» leidis Samost.
«Laari püsimine erakonna eesotsas sõltub kindlasti Res Publica taustaga «äraostmatutest». Samas oli see otsus kindlasti Laari enda oma ning tuli respublikaanidele ebameeldival ajal,» leidis Muuli. «Vahetult enne valimisi olnuks parem aeg, uus esimees jõuab nüüd järgmiste valimiste ajaks veidi ära väsida, pole enam nii uudne.»
«Ega meil pole ju teadmist, kas Mart Laaril oleks jaanuaris olnud kindlus olemas, et ta tagasi valitakse. Juhul, kui valitakse erakonnale esimees, kes osutub sobimatuks ja ei vea välja, nagu on IRLil varemgi juhtunud, siis jõutakse enne valimisi korralise tsükli raames uutele parlamendivalimistele vastu minna hoopis kolmana ja veel uuema liidriga,» selgitas Samost.
«Res Publica seltskond kontrollib praegu IRLi kindlamini kui Edgar Savisaar Keskerakonda, küllap nad selle kongressi kontrollimisega 28. jaanuaril hakkama oleksid saanud,» uskus Muuli, kelle hinnangul oli Laar neile mugav esimees ning oleks nende poolest võinud ametis praegu jätkata.
«Laar kindlasti ei lahkunud hirmust, et ta jaanuaris jääb tagasi valimiata. Pigem oli Laaril selge, et ta järgmistele riigikoguvalimistele erakonna esimehena vastu ei lähe. See oli kogenud otsus, ta sai selle teha positiivses võtmes ilma surve all olemata. Arvan, et uus inimene tuleb Res Publica seltskonna seest: suurim tahtmine paistab olebat Ken-Marti Vaheril, aga ta ei kanna seda kohta ilmselgelt endaga kaasas oleva pildiga välja. Natuke nooruke ja mõbed skandaalid, mis tal käivad kaasas. Usun Juhan Partsi, kui ta ütleb, et ei taha seda kohta saada, samas oleks ta kõige tõenäolisem sellele kohale. Pean teda tõenäolisimaks kandidaadiks sellele kohale,» leidis Muuli.
«Juhan Partsile võrreldavat vastaskandidaati oleks raske näha. Kuvandi poolest oleks ehk võrreldav veel Jaak Aaviksoo, aga tema toetus erakonna sees pole Partsiga võrreldav. Aga ei saa välistada ka, et erakonna esimeheks saab keegi, keda polegi nimetanud,» rääkis Samost.
«Olen ka natuke skeptiline selle Res Publica tiiva organiseerimisvõime osas, see on neile mainekahjuna erakonna sees tagasi tulnud. Ei tea, mitu korda sellist trikki suudetakse korrata,» sõnas Samost. «Ma pole väga kindel, et sellised manipulatsioonid on nii eripalgelise seltskonna sees, nagu IRL seda kahtlematult on, väga jätkusuutlikud.»