Päästeamet palub krahhi vältimiseks lisaraha

Korralik kaitsevarustus on tulekoldes tegutsemiseks hädavajalik. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Mitu aastat tugevasti kärbitud eelarvega hakkama saama pidanud päästeametis on tekkinud kriitiline olukord päästjate kaitsevarustusega. Võimaliku krahhi ennetamiseks palub päästeamet riigilt 1,4 miljonit eurot lisaraha.

«Viimase kahe aasta jooksul oleme jätnud ostmata väga suurel hulgal päästjate kaitsevarustust,» rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. Samuti ei ole hooldatud ega remonditud tehnikat. «Sellest tingituna meil uued päästeautod seisavad komandode taga rivis, kuna nad ei tööta, ja meil pole raha nende kordategemiseks,» nentis Tammsalu.

Küsimusele, mis juhtub siis, kui raha ükskord otsa saab, vastas Tammsalu, et raha otseselt otsa ei saa, aga ühel hetkel ei suuda päästjad teha enam kõike seda, mida neilt oodatakse. «Kaitsevarustused kaotavad oma kaitsevõime ja me ei saa lasta päästajtel enam kõiki ülesandeid täita. Me eksisteerime,» nentis päästeametnik ja lisas, et suur hulk päästeameti kulutustest ongi seotud valmisolekuga.

Just seetõttu esitaski päästeamet riigile majanduskulude lisataotluse, mis on mõeldud kaitsevarustuse soetamiseks. «See kompenseerib hädavajaduse, kuid ei korva seda auku, mis on tekkinud. See lükkab seda krahhi ühe aasta võrra edasi,» selgitas Tammsalu.

Seetõttu soovib päästeamet riigilt järgmisel aastal kaitsevahendite uuendamiseks ja hoolduseks 1 483 300 eurot. «Plaanis on soetada erinevat kaitsevarustust, kuna nende tootja poolt ette nähtud eluiga on lõppemas. See tähendab, et tootja ei anna enam garantiid, et sellise varustuse kasutamine päästesündmusel on ohutu,» rääkis päästeameti pressiesindaja Reimo Raja. Tema sõnul on eelkõige probleemiks just hingamisaparaadid ja nende juurde kuuluvad osad, näiteks maskid.

Päästjate kaitsevarustuse hulka kuuluvad lisaks ka keemiakaitseülikonnad, pinnaltpäästeülikonnad. Hingamisaparaadi kasutusiga on 10-15 aastat, keemiakaitseülikonnal 10 aastat. Päästjate kaitseriietuse (roobad, kiivrid, saapad, kindad) kasutusiga on umbes viis aastat ja neljandik neist tuleks igal aastal välja vahetada.

Postimeest nõustanud päästja tunnistas, et ei mäletagi, millal nende komandosse uut varustust toodi. «Vanad asjad on ise üles utsitatud ja nad on töös. Nad käivad kontrollis ära ja läheb jälle edasi,» sõnas ta. «Mehed ise ka hoolitsevad selle eest, et varustus korras oleks, muidu ei lähe tulle sissegi,» lisas ta.

Päästja arvates pealinnas varustuse mure väga suur ei ole, küll aga võib see probleemiks olla maakondades. «Seal on juba mehi nii vähe, et kui ühel on maskiga mingi probleem, siis sisse (põlevasse hoonesse – toim) ei minda ja kõik. Tallinnas saadetakse teine komando ka peale ja kamba peale saame ikka asjad aetud,» rääkis ta.

Siseministeeriumi halduse asekantsler Merle Küngase sõnul esitas päästeamet lisataotluse 1 430 300 eurole ning lisaraha eest on plaanis uuendada päästjate ja demineerijate kaitsevarustust. Küngase kinnitusel on valitsus eelarveprotsessi praeguses seisus selle lisataotluse aktsepteerinud.