/nginx/o/2011/09/18/756328t1h7cdb.jpg)
Enamik haridusministeeriumi poolt küsitletud Eesti koolijuhtidest ei pidanud õigeks 1. klassi astumisel tehtavaid katseid.
Koolijuhid ei toeta katseid esimesse klassi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja Teadusministeerium edastas 14. septembril üldhariduskoolide direktoritele kirja, milles küsis tagasisidet koolikatsete kohta, teatas ministeerium. Tähtajaks saatis vastuse 221 koolijuhti, kellest ainult 7 protsenti pidas koolikatsete läbiviimist esimesse klassi astumiseks õigeks ning vajalikuks.
Koolijuhtidest 5,5 protsenti pidas katseid vajalikuks juhul, kui õppekohale soovijate hulk on suurem kohtade arvust. Enam kui kaks-kolmandikku koolijuhtidest ei pea esimesse klassi astumise katseid üldse õigeks. Iga kümnes koolijuht oli katsete vastu, kuid peab neid põhjendatuks ainult erivõimeid nõudvate klasside puhul. Valdavalt peeti silmas muusika- või kunstikallakut.
Koolikatsete korraldamist ei näe ette ka kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Ministeerium on seisukohal, et iga laps peab elukohajärgsesse kooli pääsema ilma katseteta. Kohustuslik põhiharidus peab põhinema ühtluskooli põhimõtetel ja vastavalt seadusele peab elukohajärgse kooli määrama kohalik omavalitsus. 91 protsenti tagasisidet andnud koolidest käesoleval aastal koolikatseid esimesse klassi astumiseks ei korraldanud.
Haridus- ja Teadusministeerium peab katsete korraldamist põhikooli pääsemiseks seadusevastaseks ega toeta katsete seadustamist.