Ametnikud kasutavad rahvastikuregistrit kui Google'it

Üks inimesi, kelle kohta ametnikud rahvastikuregistrist ebatavaliselt palju infot otsivad, on laulja Koit Toome. Foto: Marina Pushkar

Andmekaitse inspektsioonile teevad muret ametnikud, kes nuhivad isiklikust huvist rahvastikuregistris ning otsivad infot ülemuste, naabrite ja kuulsuste kohta. Näiteks olevat aastate jooksul teistest enam uuritud laulja Koit Toome andmeid.

«Ühest küljest me kuuleme süüdimatut juttu selle kohta, et andmekaitse segab näiteks lastekaitset, teisest küljest kasutab seesama ametnik rahvastikuregistrit kui Google't vaatamaks kuulsusi, töökaaslasi ja naabreid,» rääkis andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektor Viljar Peep probleemist, mis on visa kaduma.

Rahvastikuregister koondab kokku elanike andmed: isiku lapsed, vanemad, nende isikukoodid, registreeritud aadressid ning lisaks vabatahtlikult esitatud andmed nagu usutunnistus ja rahvus. Ametnikud võivad registrit kasutada ainult tööalaste põhjendatud päringute tegemiseks.

«Häirib suhtumine – kui küsida vallaametnikult, miks ta niimoodi teeb, siis ametnik imestab: «Aga kust ma siis naabrinaise andmeid vaatan?»,» rääkis Peep. «Kui inimene ei saa aru, miks tal on ligipääs andmetele, mis on riigile usaldatud, siis nõuab see karmimat kätt.»

Erinevate andmekogude pidajad peavad tagama, et oleks tõhus sisekontrollisüsteem.

«Politsei tegeleb oma andmetega tõhusalt,» kinnitas Peep. «Seal kehtib põhimõte – nulltolerants ja topeltkaristus.» Ehk see, kes vahele jääb, saab nii politsei distsiplinaarkaristuse kui AKI-lt väärteokaristuse.

«See on avaldanud väga häid tulemusi. Kui varem käis meil andmekogu väärkasutanud politseiametnik ülekuulamisel, siis ta suhtus sellesse kui inimene, kes on ületanud kiirust viis kilomeetrit tunnis,» rääkis Peep. Nüüd saavat nad juba asja tõsidusest aru.

«Rahvastikuregistriga need asja niimoodi ei käi, sest siseministeerium küll kontrollib ja edastab andmed tööandjatele, kelle töötajad on andmeid väärkasutanud,» ütles Peep. «Aga paljud tööandjad ei saa aru, et see oleks mingisugune rikkumine.»

Karistused sõltuvad sellest, kui paljude inimeste kohta on ametnik nuhkimas käinud.

«Kui vaadatute nimekiri on lehekülgi pikk, siis kipub karistus olema suurem,» rääkis Peep. Saab määrata kuni 1200 eurot, kuid senine vahemik on olnud 15-150 eurot.

«Ilmselt peab hinnakirja muutma ja piletid kallimaks tegema,» ütles Peep naljatledes.

Ta rääkis, et sel kuul on siseministeeriumi kaudu saadud viis juhtumit, millele on karistus juba määratud. Nende seas oli nii omavalitsus-, kohtu- kui politseiametnikke.

«Juba on meil kuus järgmist kaasust sees,» lisas Peep. «See ei ole keskmine. See on kasvutrend.»

Rahvastikuregistris isiklikust huvist sobravad inimesed leitakse pistelise sisekontrolli käigus. «Siseministeerium jälgib preventatiivselt. Kui juhtub mõne tuntud inimesega mõni sündmus, siis, üllatus-üllatus, ilmub vaatajaid,» ütles Peep.

Ta jagab inimesed, kelle järgi nuhitakse, kolme gruppi: kuulsused, kolleegid ja ülemused, naabrid ja sugulased. Kuulsuste puhul on kuumimad nimed just need, kes on parasjagu mingisuguse sündmuse tõttu esikaanel.

«On meil üks noorema põlvkonna meeslaulja ja vahel uuritakse tema erinevaid seoseid lapse ja naistega. Nii, kui selle kohta on uudis, siis vaadatakse,» tõi Peep näiteks laulja Koit Toome.

Kas Koit Toome andmeid vaadatakse sageli? «Kui Te rõhute nö topile, siis jah, aastate jooksul on olnud tegemist inimesega, kes toppi kuulub,» tunnistas Peep.

Keda veel on vaadatud? «Tallinna linnaametnikele on näiteks meeldinud vaadata oma linnapead või mupo töötajatel mupo juhte,» tõi Peep veel välja. «Kuuest sel kuul teatatud kaasusest käivad viis mupo ametnike kohta.» Põhjus on selles, et lihtsalt sel korral kontrolliti seda asutust. Ametnikud olevat uurinud töökaaslasi või tuntud isikuid.

«Väga pikk loetelu, kes keda...Nii on,» jääb Peep napisõnaliseks. «Peab rohkem teadvustama, et sellise asja suhtes kehtib null-tolerants ja kui vahele jäädakse, siis karistus tuleb. Vahele jäämise oht on suur.»

Laulja Koit Toome oli sellest, et tema järele on nuhitud, selgelt häiritud.

«See on väga ebameeldiv. Minu meelest ei tohiks need asjad olla nii kergelt kättesaadavad,» ütles Toome, lisades, et ametnikele, kes teiste inimeste järgi põhjendamatult nuhivad, tuleks kindlasti trahvi teha. Kuuldes, et seni on suurimad trahvid jäänud 150 euro kanti, ütles Toome, et need võiksid olla vähemalt kümme korda suuremad.

«Mitte kellelegi meist ei meeldiks, et tema ja ta sugulaste järgi nuhitakse, aga 150 eurot küll kedagi mõtlema ei pane,» ütles ta.