Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Uued õpikud ei jõudnud õigeaegselt kooli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Inimeseõpetuse õpikud.
Inimeseõpetuse õpikud. Foto: Liis Treimann / Postimees

Uue ainekavaga sobivate õpikute puudumine tekitab nõutust ja takistab tööd, kirjutab Õpetajate Leht.

«Aega jäi väheks,» selgitab Avita kirjastuse peatoimetaja Ly Kriiska. Tema sõnul kinnitati uus õppekava 2010. aastal ja viimased muudatused tehti alles selle aasta alguses, siis asusid kirjastused ka tööle, kuid uue õpiku koostamiseks kulub vähemalt kaks aastat. «Sügisest läks uuele õppekavale üle ka venekeelne kool, tõlkeõpikud tuli samuti kiires korras valmis teha, nii et tähtaeg oli algusest peale ebareaalne. Täpselt samasugune oli olukord eelmise õppekava rakendamisel.»

Pole aega ja pole ka raha
Ly Kriiska räägib, et kuna põhikooli ainekavades väga suuri muutusi ei tehtud, tundus alguses, et parandusi tuleb vähem, tegelikult oli tööd palju.

Kriiska sõnul oleks olnud mõistlik jätta uue õppekava rakendamiseks rohkem aega. «Kui õppekirjandus on olemas ja vajalikud koolitused läbitud, saab õpetaja kerge südamega tundi minna. Praegu mindi uuele ainekavale üle ebareaalselt lühikese ajaga, mistõttu kõigil oli raske.»

Ka Koolibri kirjastuse peatoimetaja Kadri Haljamaa kinnitab, et õpikute valmissaamise nimel tehti väga palju tööd ning õpikute hilinemine pole mingil juhul pahatahtlik. «Süda ei luba trükki saata raamatut, mis pole parimal tasemel. Kui panna ühele kaalukausile nädalane hilinemine ja teisele võimalus õpikut viimistleda ja täiustada, siis viimane kaalub rohkem.»

Probleemid gümnaasiumiosaga

Õppekirjanduse väljaandmine toimub turumajanduse põhimõttel, õpikukirjastused on erafirmad, kes otsustavad, mida välja anda, ja vastutavad õpiku õppekavale vastavuse eest.

Kui põhikooli puhul on enamasti kõik õppeained ja vanuseastmed õppekirjandusega kaetud, paljudes ainetes saab õpetaja mitme õpiku vahel valida, siis gümnaasiumi õppevara väljaandmisesse suhtuvad kirjastajad ettevaatlikumalt.

«Gümnaasiumi ainekavades on tehtud suuri muudatusi, kvaliteetset õpikut aastaga valmis ei tee. Kuna gümnaasium peab uue õppekavaga alustama 2013, tohib praegu õpetada veel vana õppekava ja õpikute järgi,» soovitab Ly Kriiska.

Seda, kas koolidel kahe aasta pärast, kui kogu gümnaasium uuele õppekavale üle läheb, õppekirjanduse uuendamiseks raha on, ette ei tea. Juba mõnda aega ei saa koolid rahapuudusel õpikuid tellida või tellib õpetaja kooli peale ühe komplekti, kombineerib varasemate õpikutega, otsib ise juurde lisamaterjali. Tänavu andis ministeerium koolidele uue õppekirjanduse soetamiseks raha 20 protsenti varasemast rohkem, kuid algsumma on püsinud juba aastaid sama ja raha on ilmselgelt liiga vähe.

Tiraaž määrab hinna
Gümnaasiumidel tekib kolme õppesuuna nõuet täites vajadus valikaine¬õpikute järele, kuid kirjastus jääb nii väikeste tiraažidega kahjumisse. Tiraažist sõltub paraku ka hind, mida väiksem trükiarv, seda kal¬lim õpik. Kadri Haljamaa räägib, et probleemiks on ka lisamaterjalide väljaandmine, mida koolid tellivad mõne eksemplari ja ise paljundavad; keeruline on välja anda õpikuid erivajadustega lastele

Ly Kriiska ütleb, et kuna õpilaste tase on ebaühtlane, peavad õpikutes olema eri raskusastmega ülesanded. Õpiku testimise periood peab olema praegusest kindlasti pikem, vähemalt kaks kolmandikku õppeaastast tuleb õpikut enne kasutuselevõttu koolides katsetada.

Kadri Haljamaa kogemus ütleb, et kõik õpetajad ei ole ajapuuduse tõttu õpiku katsetamisest huvitatud ega taha ka õpikut naljalt vahetada.

Vaja on uusi autoreid
Õpikuautoreid ei ole lihtne leida, õpikuid kirjutavadki peamiselt tegevõpetajad, ja teevad seda oma põhitöö kõrvalt. Kadri Haljamaa loodab, et kunagi saab olema nii, et õpetaja võib võtta õpiku kirjutamise ajaks koolist loomingulise puhkuse. Hea oleks, kui tuleks noori autoreid.

Millal lähevad õpikukirjastused üle e-õpikule? Ly Kriiska arvates võtab e-õpikuni jõudmine veel aega, lihtsalt pdf-faili võrku riputamisest ei piisa, e-õpikul peab olema lisaväärtus. «Esimese kuue klassi õpilastele on paberõpik siiski parim lahendus.»

e-tunnid õpetajale
Praegu valmistab Avita kirjastus õpetajate jaoks ette e-tunde, kus hakkab olema eri tasemega ülesandeid igas aines ja vanuseastmes õpilastele. Õpetaja saab neid välja printida ja tunnis kasutada. Sel aastal hakatakse 4. klassi matemaatika ja 7. klassi eesti keele materjalidega juba katsetama, aga kindlat tähtaega kirjastus veel öelda ei julge.
 

Märksõnad

Tagasi üles