/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/06/30/199765t1h53ca.jpg)
Keskharidusega inimesed jäid masus teistest kergemini tööta seetõttu, et firmad jätavad koondamisel alles pigem erialase haridusega inimese, kommenteeris sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats OECD statistikat.
Asekantsler: firmad eelistavad palkamisel eriala spetsialisti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul üksi sellest, inimesel on teisest kõrgem haridus, tööle saamisel või sellest ilma jäämisel ei piisa.
«Tööturu kontekstis saab pigem öelda, et erialane haridus/elukutse/ametioskus on olulise tähtsusega. Haridustaseme osas aga eelkõige vastavus pakutava töökoha nõuetele/ootustele,» rääkis Käärats.
Tema sõnul võib samuti olla probleem ülekvalifitseeritus. «Tööandja valikud on enamasti pragmaatilised.»
Kääratsi sõnul sõltub tööturu vajaduste ja tööjõu pakkumise erinevus kahest asjaolust. «Esiteks, äärmiselt kiired ja suured muudatused majanduse struktuuris ning tehnoloogiline areng.»
« Teiseks suhteliselt suur hulk õpingud poolelijätnuid, seda eriti just viimase kümnendi äärmiselt kiire majanduskasvu perioodil, kui tööturule pääsemine oli kasvuga kaasneva tööjõupuuduse taustal väga ahvatlev ja erialasele hariduse olemasolule ei pööratud vajalikku tähelepanu,» sõnas Käärats.
«Nii saamegi tänaseks tulemuseks, et arvestatav hulk registreeritud töötuid on ilma igasuguse erialase hariduseta parimas tööeas inimesed. Tööpuuduse olukorras on nende tööturule pääsemine omakorda väga keeruline,» ütles Käärats.
Kääratsi sõnul on 2011. aastal tööturuteenuste pakkumisel väga selgelt olnud rõhk inimeste oskuste ja teadmiste tõstmisel erinevate teenuste abil, alustades karjäärinõustamisest ja lõpetades tööpraktikaga.
«Tööturukoolitused on järjest eriilmelisemad, paar viimast aastat kehtinud koolituskaardi skeem võimaldab koolitusi pakkuda ka kõige erandlikumatele erialadele, kui on selge, et koolituse järel on inimesel reaalne võimalus tööd saada,» ütles Käärats.
«Noorte seas on hoolimata asjaolust, et aastaid on räägitud loodus- ja täppisteadustest kui turvalist karjääri pakkuvast tulevikuvõimalusest, endiselt väga palju neid, kes otsustavad nn pehmete erialade kasuks,» märkis Käärats.
«Inimese valikuid tuleb vaieldamatult austada, aga samas on selge, et teatud erialade puhul on eduka ja jätkusuutliku erialase karjääri tegemise perspektiiv kindlam kui teistel,» ütles Käärats.
Reegel, et mida kõrgem on inimese haridustase, seda suurema tõenäosusega on endale töö leidnud ning ta suudab selle ka masu ajal säilitada, peab eriti paika Eesti ja Iirimaa kohta, selgub teisipäeval avalikustatud OECD statistikast.