OECD: eriti Eestis sõltub töö säilitamine haridusest

Töötuks jäänud mees. Foto: SCANPIX

Reegel, et mida kõrgem on inimese haridustase, seda suurema tõenäosusega on endale töö leidnud ning ta suudab selle ka masu ajal säilitada, peab eriti paika Eesti ja Iirimaa kohta, selgub teisipäeval avalikustatud OECD statistikast.

«Haridus on üldiselt hea kindlustus töötuse vastu ning majanduslikult rasketel aegadel tööle jäämiseks – eriti on see tõsi Eesti kohta,» teatas OECD oma raporti «Haridus kiirpilgul» Eestit puudutavates märkustes.

«Majandussurutise algusest 2007. aastal peale on töötamisnäitajad langenud Eestis palju rohkem kui ühestki teises OECD riigis peale Iirimaa, kuid see langus on olnud suurim vähem haritute seas.»

Kui 2008. aastal töötas Eestis 58,3 protsenti keskhariduseta inimestest, siis aasta hiljem oli vastav näitaja 10,9 protsendipunkti väiksem ehk alla poole. Seevastu kõrgharitud töötajate arv vähenes samal ajal 3 protsendipunkti – 82,8 protsendini.

Kui võrrelda samu näitajaid 2007. ja 2009. aasta puhul, on trend sama, samas erinevus veidi väiksem.

OECD statistika näitab, et lisaks ohule töö kaotada on madalama haridusega inimestel raskem ka seda leida, eriti Eestis.

Keskhariduseta inimestest töötas 2009. aastal 47,4 protsenti, vähemalt keskharidusega (kuid mitte veel kõrgharidusega) inimestest aga 71,6 ning kõrgharitutest lausa 82,8 protsenti.

«Kõige kvalifitseeritumate täiskasvanute seas on töötajate osakaal enam kui 35 protsendipunkti kõrgem kui nende seas, kel puudub keskharidus,» märgivad OECD eksperdid Eesti kohta.

OECD riikide keskmine erinevus on 27,6 protsendipunkti.

Eestiga koos ära mainitud Iirimaal on sama vahe 32 protsendipunkti (vastavalt 82 ja 50 protsenti).

Iirimaal vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes töötavate kõrgharitute arv 3,2 ning keskhariduseta töötajate arv 6,8 protsendipunkti. Ülejäänud töötajate puhul oli langus 6,4 protsendipunkti.

OECD keskmisena langes samas ajavahemikus väheharitute tööhõive 2,2, kõrgharitute oma aga ühe protsendipunkti.