/nginx/o/2011/09/15/751496t1h5780.jpg)
Alates põdrajahi algusest 15. septembril kuni jahihooaja lõpuni rakendab RMK kuues jahipiirkonnas jahipidamise järelvalvel mitut uuenduslikku abinõu, mis peaks seda tegevusala korrastama.
RMK karmistab järelevalvet jahipidamise üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Realiseeritud jahilubadest operatiivse ülevaate saamiseks on loodud sõnumikeskus, kasutusele võetakse kütitud ulukite märgistuslipikud ning jahialadel hakkavad kontrollkäike tegema RMK metsnikud.
«Need meetmed annavad RMK-le kindlustunde, et jahimaade kasutajad tegutsevad seaduslikult ja omaniku huvisid kahjustamata. Teisalt annavad kokkulepitud ja lihtsad reeglid kindlustunde ka rentnikele jahialal edukaks toimetamiseks,» märkis RMK juhatuse liige Tiit Timberg.
Küttimise seisu operatiivseks registreerimiseks saadavad jahimehed iga jahipäeva lõpuks selleks loodud SMS-keskusesse sõnumi tabatud suurulukite ja realiseeritud jahilubade kohta.
Lisaks on jahimeestele jagatud põtrade, metssigade, hirvede ja metskitsede küttimismahu ulatuses ühekordse sulgemisvõimalusega märgistuslipikud. Selleks spetsiaalselt valmistatud lipiku peab kinnitama uluki külge kohe pärast selle tabamist ja seda tohib eemaldada alles jahisaagi töötlemisel.
RMK on juba mitu jahihooaega pidanud elektroonilist jahilubade registrit, mis annab küttimise käigust ülevaate kuni 10-päevase viitega. «Uus SMS-sõnumikeskus võimaldab nii RMK-l kui ka keskkonnainspektsioonil saada operatiivset ülevaadet. Loodame, et tabatud uluki märgistuslipiku kasutamine leiab jahimeeste poolehoiu ja saab peagi heaks tavaks kogu Eesti jahinduses ning tõstab kokkuvõttes ka jahinduse mainet,» lisas Timberg.
Alates 15. septembrist kuni järgmise aasta 29. veebruarini ehk jahihooaja lõpuni teostavad RMK hallatavatel jahipiirkondades valikulisi kontrollimisi piirkonnas töötavad metsnikud. Sellise lisaülesande on juba saanud 11 RMK metsnikku. Lisaks sellele teostavad rutiinset jahijärelevalvet keskkonnainspektsiooni inspektorid.
RMK müüs aasta alguses avatud enampakkumiste kaudu jahimeestele käesolevaks jahihooajaks suurulukiload 6 jahipiirkonda Pärnumaal, Viljandimaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal ja Saaremaal.
Jahimeestega on sõlmitud aastased kokkulepped jahipidamiseks 30 jahialal pindalaga kokku 118 000 hektarit. Kokku kavatsetakse neil jahialadel sellel jahihooajal küttida 185 põtra, 347 metssiga, 26 hirve ja 77 metskitse.
Selline küttimismaht tagab ulukite asurkonna optimaalse arvukuse ja aitab vältida metsakahjustusi. Metskitsede küttimismahtu on möödunud rasket talve arvestades oluliselt vähendatud. Jahimaade rentnikele on antud konkreetsed ülesanded ka väikekiskjate arvukuse ohjeldamisel.