/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/14/749408t1hd2bc.jpg)
Haapsalu lastekodu põlengu kriminaalmenetluse käigus selgus, et personal eiras sageli suitsetamiskeeldu lastekodu territooriumil ning kasvandikud teadsid, kus suitsetajatest personal oma tikke või tulemasinaid hoidsid.
Haapsalu lastekodus eirati sageli suitsetamiskeeldu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Menetluse käigus tehti kindlaks, et hoonetiivas, kust tulekahju alguse sai, oli tööl kaks suitsetajat – üks abikasvataja ja üks kasvataja, kes aga viibis tulekahju puhkemise hetkel koos kahe kasvandikuga hoonest eemal jalutamas.
Ehkki lastekodu töösisekorra eeskirja järgi oli suitsetamine asutuse ruumides ja territooriumil keelatud, oli juhtkond personalile andnud loa suitsetada lastekodu territooriumil vaid selleks eraldatud kohas, täpsemalt hoone vasakpoolse tiiva otsas õues.
«Tuvastati ka mitmeid suitsetavaid lastekodu kasvandikke, kes aga lastekodu läheduses suitsetada ei julgenud ja viibisid ka tulekahju puhkemise ajal hoonest eemal,» seisab määruses.
Abikasvataja ütlustest on selgunud, et tulekahju päeval käis ta pärast laste magamapanekut hoone tagumise tiiva otsa jäävast välisuksest viimas välja kasutatud mähkmeid ja tegi siis ka hoone vasakpoolse otsa juures suitsu. Enda sõnade kohaselt suitsetas naine vahel ka hoone tagumise tiiva juures õues, kuid tulekahju päeval polevat ta seda teinud. «Sigarette hoidis abikasvataja peretoas, kuhu oli juurdepääs ka kasvandikel, oma käekotis ning tulemasinat hoidis ta hoone tagumise tiiva otsa välisukse kõrvale jääva garderoobi lukustamata seinakapis, kus peitis selle pärast kasutamist alumisele riiulile (põrandast umbes 160 cm kõrgusel) riiete alla,» seisab määruses.
Hävinud hoonetiivas elanud kasvandikud aga rääkisid, et nad teadsid, et kasvatajad hoiavad oma tikutoose ja tulemasinaid vahel garderoobis olevate jopede taskutes, samuti olid nad näinud, kuidas abikasvataja oma tulemasina pärast suitsetamist seinakappi pani.
«Seega on leidnud kohtueelse uurimisega tõendamist, et süüteallikad tikkude ja tulemasinate näol olid osale lastekodu kasvandikele kättesaadavad.»
Lääne prefektuur lõpetas 7. septembril kriminaalmenetluse 20. veebruaril 10 lapse hukkumise toonud Haapsalu lastekodu põlengu põhjuste väljaselgitamiseks ilma süüdistust kellelegi esitamata, sest kuriteo toime pannud isikut ei õnnestunud tuvastada. Tulekahju süttis põhjatiivas välisukse kõrval asunud tugitoolil ajal, mil lapsed pidasid vaikset tundi ning personali nende juures ei viibinud.