Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2009/11/02/259980t1h19e1.jpg)
Sain neil päevil kaasa käest sakkida: «Jälle oled sa ninapidi arvutis! Suhtle parem inimestega.» Seda lauset poleks kõlanud, kui oleksin tugitoolis istudes raamatut käes hoidnud. Tehniliselt oli märkus õige, sest peos oli mul tahvelarvuti, millest lugesin e-raamatut. Olin sunnitud seletama nagu Hamlet Poloniusele – loen sõnu, sõnu, sõnu. Psühholoogid nimetavad seda situatsiooni kognitiivseks dissonantsiks ehk tunnetuslikuks ebakõlaks.