Michal sai valmis ametnike hüvede kärpeplaani

Foto: Urmas Nemvalts

Juba kümme aastat käib mööda kabinette kooskõlastusringidel üks seadusetont nimega ATS – avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mis jõuab nüüd taas võimupartnerite ette.

Aprillis justiitsministri laua taha istunud Kristen Michal seadis endale ambitsioonika ülesande: murda eelkäijate Märt Raski, Ken-Marti Vaheri ja Rein Langi needus ehk jõuda avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmiseni.

Põhimõtteliselt samast päevast on Michal koos ministeeriumi töörühmaga tööd teinud ning juunis olid plaanitavad muudatused nii küpsed, et neid nägid Reformierakonna juhatus ja riigikogu fraktsioon. Michal on teinud koostööd ka võimupartneri Isamaa ja Res Publica Liidu inimestega, endise justiitsministri Vaheriga ja Urmas Reinsaluga.

Jõustuks 2013. aastal

Septembri lõpus tutvustab Michal muudatusi IRLi fraktsioonile. Seejärel soovib minister seadust arutada ka opositsioonierakondadega. Tema lootuste kohaselt peaks seadus jõustuma 2013. aasta jaanuaris.

Suurimaid vaidluskohti on viis: ametniku mõiste, hüved, palgakorraldus, konkursid – värbamine – ametnike rotatsioon ning kodakondsus.

Plaanitavad muudatused avaliku teenistuse seaduses

Hüved
Praegused hüved
1) Pikem puhkus ehk 35 kalendripäeva + teenistusstaažist tulenev lisapuhkus kuni kümme kalendripäeva.
2) Lisatasud.
3) Puhkusetoetus kuni ühe kuu ametipalga ulatuses.
4) Riikliku vanaduspensioni suurendamine 10–50 protsendi võrra sõltuvalt avaliku teenistuse staažist.
5) Koondamishüvitiseks 2–10 kuu ametipalk.
6) Hüvitis teenistusülesannete täitmisel töövõimetuks jäämise või hukkumise korral.

Hüved uue eelnõu järgi
1) Puhkus 35 kalendripäeva, kaob staažil põhinev lisapuhkus. (Michal: «Siin tuleb anda ilmselt kolm aastat üleminekuaega, et inimesed saaksid neile kogunenud puhkused ära puhata. 35 kalendripäeva puhkust toetab väga ka peaminister Andrus Ansip, kes teatas, et 35+10 päeva tuleb ära lõpetada, kuna ta ei kujuta ette, et ühe riigi peaminister võiks puhata 45 päeva järjest. Selleks oleks aga peaministril pika avaliku teenistuse staaži põhjal õigus.») 35 puhkepäeva jäetakse alles, et kompenseerida streigikeeldu ja tegevuspiiranguid.
2) Võimalus roteerida ehk ametnikku saab temaga kokkuleppel viia piiramatuks ajaks üle teisele ametikohale ühe ametiasutuse piires või teise ametiasutusse, kui selline üleviimine soodustab ametniku teenistusülesannete paremat täitmist. (Michal: «Näiteks keskkonnanõuete juriidikaga justiitsministeeriumis tegutsenud ametnik läheb oma tööd mõneks ajaks jätkama keskkonnaministeeriumi, kust ta omakorda saab veel edasi liikuda või vanale ametikohale naasta. Motiveeriv on see kindlasti eriti noorte jaoks, kes ei soovi enesele ühel ametikohal juuri alla kasvatada. Ühtlasi tagab see hea ametnikevahelise vereringe.»)
3) Hüvitis teenistusülesannete täitmisel töövõimetuks jäämise või hukkumise korral.
4) Abikaasatasu (nt pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale makstakse igal kuul abikaasatasu).
5) Koondamishüvitis vastavalt töölepinguseadusele ehk ühe kuu keskmine ametipalk.

Ametniku mõiste
Kehtiv seadus. Ametiasutuses töötavad isikud on ametnikud, tehnilist tööd tegevad isikud on abiteenistujad. Säilib senine ametniku staatusega isikute arv ehk ligi 28 000.

Eelnõu. Ametniku mõiste alt vabastatakse isikud, kes selgelt avalikku võimu ei teosta, eeskätt need, kes teevad tehnilist, administratiivset või assisteerivat tööd. Sisuliselt suureneb lihtsalt teenistujate hulk. Ametnikud võetakse teenistusse haldusaktiga, teenistujad töölepinguga. Viimasteks on näiteks raamatupidajad, IT-spetsialistid, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, halduslepingutega tegelevad juristid, haldustöötajad, kommunikatsioonispetsialistid. Ametniku staatusega isikute arv väheneb 3000–5000 võrra.

Kodakondsus
Kehtiv seadus. Ametnikuna võib teenistusse võtta Eesti kodaniku. Teistele Euroopa Liidu kodanikele on avalikku teenistusse ligipääs piiratud.

Eelnõu. Ametnikuna võib teenistusse võtta Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega sätestatud ulatuses. Eesti kodakondsus peab olema järgmistel ametnikel: 1) ministeeriumi kantsler, 2) riigisekretär, 3) asekantsler, 4) ametiasutuse juht. Lisaks võib Eesti kodakondsust nõuda veel mitmes asutuses, näiteks julgeolekuasutuses, politseis-piirivalves, prokuratuuris, kohtus.

Palgakorraldus
Kehtiv seadus. Palk = ametipalk + lisatasud (teenistusaastate eest, akadeemilise kraadi eest, võõrkeelte valdamise eest, puuduva ametniku ülesannete täitmise eest, täiendavate ülesannete eest, nõutavast tulemuslikuma töö eest). Ametipalk sõltub palgaastmele vastavast palgamäärast.

Eelnõu.
1) Palk = põhipalk (100 protsenti), lisaks võib maksta muutuvpalka (ajutise iseloomuga tasu või tulemustasu erakordselt hea töö eest, maksimaalselt 20 protsenti). Muutuvpalga osakaal asutuse palgafondist ei tohi ületada viit protsenti.
2) Astmepalgad kaovad ehk loobutakse riigiülesest palgaastmestikust. Minister kehtestab kooskõlastatult rahandusministeeriumiga ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate ametiasutuste palgajuhendi ja palgaastmestiku. (Michal: «Läbipaistvus on oluliselt suurem, reeglina kõik lisatasud kaovad ja ainult väga selgelt piiritletud olukordades saab maksta lisatasusid. Paraneb ka ametnike palkade omavaheline võrreldavus. Isiklikult toetan enamiku ametnike palkade avalikustamist.»)
3) Rahandusminister esitab kord aastas riigikogu ees ülevaate ametnike ja ametiasutuses töötavate isikute palkadest ja töötasudest ning nende konkurentsivõimelisusest võrreldes üldise palgaturuga.

Konkursid/värbamine, mobiilsus/rotatsioon
Kehtiv seadus. Kõrgemaid ametnikke nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Ilma konkursita võib ametisse nimetada riigikogu kantselei, presidendi kantselei, õiguskantsleri kantselei, riigikohtu ja riigikontrolli ametnikke. Aga ka vabariigi valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid, ajutisi asendajaid, kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale.

Eelnõu. Vaba ametikoht täidetakse konkursi korras või rotatsiooni kaudu. Konkursid jagunevad avalikuks ja sisekonkursiks. Juht võib juhul, kui avalik konkurss luhtub, nimetada ametisse nõuetele vastava isiku kuuekuulise katseajaga ilma konkurssi korraldamata.
Kehtiv ATS ei sisalda rotatsiooni mõistet, kuid on olemas võimalused ametniku liikumiseks. Mobiilsuse ja rotatsiooni mõiste viiakse seadusesse sisse. (Michal: «Asutuste juhtidel ja ametnikel on võimalus leppida kokku ekspertiisi või teadmiste vahetamise mõttes kasulikke roteerimisskeeme. Ametnikud saavad liikuda, vahetada ameteid või ministeeriume. See on eriti hea noortele, kes ei soovi sammalt selga kasvatada ning saavad sel teel ka karjääriredelil tõusta.»)