/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/07/09/55523t1h3b74.jpg)
Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Sulev Kannike selgitas, et Eesti räägib Hiina Rahvavabariigiga (HRV) inimõiguste teemal Euroopa Liidu raames.
Kannike: räägime Hiina RVga inimõigustest ELi raames
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kannike meenutas ETV saates «Välisilm», et äsja möödus 20 aastat HRV ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimisest.
Kannike rääkis, kuidas heade suhete sisseseadmine HRVga võeti 1990. aastate algul eesmärgiks vastukaaluks halbadele suhetele Eesti peamise suure idanaabri Venemaaga.
Tema kinnitusel ajas seda poliitikat Lennart Meri esmalt välisministrina (1990-1992) ja hiljem presidendina alates 1992. aastast.
«Ajaloo mõttes on HRV osaline Vene vägede väljaviimises ja seda positiivses võtmes,» rõhutas Kannike. «Praegu pöörab HRV selle argumendi, mida meie kasutasime 1990. aastate algul, tagasi, rõhutades, et HRV ei tunnustanud kunagi Baltikumi okupeerimist, et Mao Zedong olla seda paaril korral öelnud.»
«Eesti ametlik retoorika Hiina RV-le on, et dalai-laama visiidi näol oli tegu eravisiidiga, et tegu pole Eesti ametliku välispoliitikaga,» rääkis Kannike.
«Eks Hiina RV-l on dalai-laama ja tema visiitidega pea igal aastal olnud probleeme: 2007. aastal võttis dalai-laama vastu Saksa kantsler Angela Merkel, 2008. aastal Prantsuse president Nicolas Sarkozy, ära jäeti ELi-HRV tippkohtumine, kuna Prantsusmaa oli ELi eesistuja. 2009 võtsid dalai-laama vastu Taani valitsusliikmed, 2010. aastal oli probleem Norraga, mis andis Nobeli rahupreemia Hiina dissidendile,» loetles Kannike.
«Põhimõtteliselt on Eesti välispoliitika euroliidu liikmesriigina võtnud kursi, et inimõigustest räägime HRV-ELi dialoogi raames, meie hääl eraldivõetuna ei jõuaks ilmselt kuhugi,» lisas Sulev Kannike.