/nginx/o/2008/12/08/102556t1h4ca1.jpg)
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis pole praegusel kujul riigieksamite kaotamise vastu, ent peab mõistlikuks säilitada riigieksamid ülikooli soovijatele.
Ülikooli rektor: riigieksamid võiks säilida kõrgkooli pürgijatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karis kordas täna riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelul öeldud seisukohta, et ülikoolid on praeguste riigieksamite kaotamise paindlikult valmis arvestama gümnaasiumide teiste eksamite tulemusi ning keskmist hinnet.
«Riigieksamid pole ülikoolide tekitatud ja kui nende asemele leitakse mõni teine alus, oleme valmis seda arvestama,» sõnas Karis.
Sõltuvalt erialast võetakse praegugi kõrgkooli vastuvõtmisel erinevaid näitajaid: riigieksami tulemus, keskmine hinne jms. «Praegu on riigieksami osakaal suur, me kasutame seda ära, sest see on üks võimalus õpilase oskusi testida,» lausus Karis.
«Kui kaovad riigieksamid, suureneb teiste näitajate osakaal. Täna oleks meil aga sisseastumiseksamite läbiviimine keerukas, sest soovijate arv on väga suur. Võiks jääda riigieksam neile, kes soovivad ülikooli tulla,» leidis Karis.
Tema hinnangul pole siiski riigieksami täielik kaotamine mõttekas. «Mingis vormis peaks riigieksam siiski jääma, et saaks ka riiklikult koole võrrelda,» tõi ta välja.
Riigikogu kultuurikomisjonis haridusministri, koolijuhtide, kõrgkoolide ning õpilaste esindajate osalusel toimunud arutelul leiti, et praegune riigieksamite kord tekitab õpilastele liigse drilliolukorda ning seda võiks muuta. Ettepaneku kohaselt võiks edaspidi olla gümnaasiumi lõpetamisel põhirõhk olla lõpueksamitel, mis ehitatakse üles õppekava miinimumtasemele.