Postimees.ee toob riigikogu esimehe kõne ära tervikuna.
Austatud vabariigi president, riigikogu liikmed, peaminister, vabariigi valitsus, põhiseaduslikud ametikandjad, teie ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Ilusat algavat parlamendihooaega meile kõigile!
Tänavu augustis tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ja valisime põhiseadusest lähtuvalt riigikogus Eestile järgmiseks viieks ametiaastaks presidendi. Veel kord palju õnne teile, härra vabariigi president.
Sügishooaja kõige tähtsam töö riigikogus on seotud meie riigi järgmise aasta eelarvega. Eesti on saanud ridamisi häid uudiseid majanduskasvust, mille põhjuseks on olukorra paranemine meie eksporditurgudel. See võiks tekitada kiusatuse hakata majanduse kosumisest tekkivaid vilju ümber jagama. Kuid, head kolleegid, tahaksin meile kõigile meelde tuletada vaid mõne aasta taguseid sündmusi, kui Eesti majanduse SKP kukkus kriisi haripunktis, aastatel 2008 ja 2009, ühtekokku ligi viiendiku võrra. See oli üks hirmutavamaid näitajaid Euroopa Liidus. Mitmed analüütikud ennustasid riigile möödapääsmatut pankrotti. Siiski õnnestus Eestil hakkama saada, vajamata rahvusvahelist laenuabi. Kulude-tulude kontrolli alla saamine toimus ränga kokkuhoiu- ja kärbetepoliitika kaudu, vaid veidi toeks parematel aegadel kogutud varud. See oli üsna halastamatu otsus nii parlamendile, valitsusele kui ka kodanikkonnale. Ent andsime endile aru, et uute laenude võtmine ning ebameeldivate otsuste edasilükkamine võib kriisi vaid süvendada ja pikendada.
Eesti konservatiivne eelarvepoliitika ja väike riigivõlg moodustavad meie turvatagala, kui ebasoodsad tendentsid maailma majanduses peaksid naasma. Ohumärgid ei ole veel kadunud ja sunnivad meid edaspidigi olema otsustes ja kulutustes kaalutlevad. Samuti ei saa me unustada, et Eesti riigieelarve, mida tuuakse eeskujuks rahandusega hätta jäänud riikidele, on ikkagi defitsiidis ja me alles oleme teel tasakaalu poole.