/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/12/745952t1hf3bb.jpg)
Kuna Saaremaal on lambaid murtud juba liiga palju, peaks saar olema hundivaba, leiab Saaremaa talupidajate liidu juhatuse liige Aivar Kallas, kes pöördub täna sellise ettepanekuga riigi poole.
Saaremaa talupidajad tahavad hundid saarelt minema kihutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallas kinnitas, et liidu seisukoht on kindel: Saaremaa peaks olema huntidest prii. Sellise ettepanekuga pöördub Kallas täna nii keskkonna- kui põllumajandusministeeriumi poole.
«Me ei näe seda, et üks Läänemere väikesaar peaks olema kohaks, kus peaks hunti kui loomaliiki hoidma, et tema arvukus püsiks,» ütles Kallas, kelle sõnul on Saaremaa ainus huntidega väikesaar Läänemeres. «Huntide koht ei ole sellise asustustihedusega areaalis nagu Saaremaa. Seda liiki võib kuskil mujal hoida.»
Probleemist annab märku tõsiasi, et tänavu on saarlased riigilt taotlenud üheksa korda rohkem lammaste murdmise eest kahju hüvitamist kui mullu. Esitatud on üle 70 taotluse. Näiteid lammaste murdmisest on mitmeid: kuus huntide murtud lammast Mustjalas, neli Kaarma vallas Koidula külas ja üle 25 lamba Sauvere külas.
«Kui me räägime metsloomade arvukusest ja nende biodiversiteedi (looduslik mitmekesisus – toim.) laiemast olemasolekust erinevate loomatüüpide osas Saaremaal, siis oleme näinud, et see, mille kohta algul arvatakse, et vähene hulk on Saaremaal kena, läheb käest ära,» põhjendas Kallas liidu seisukohta.
Ta seletas, et ei tea kedagi peale jahimeeste, kes arvaks, et saarel on väga hästi piiratud näiteks metssigade ja hirvede arvukus.
«Kui kakskümmend aastat tagasi ei teadnud me praktiliselt midagi näiteks hirvede rüüstest, siis praegusel hetkel on talumehed sügavas hädas sellega, et hirved rüüstavad silorulle, heinapalle,» rääkis Kallas, kelle hinnangul on asi kontrolli alt täiesti väljunud.
«Võime rääkida, et Saaremaale on kümme hunti paras, aga kui see arv äkki kolme- või neljakordistub...» rääkis Kallas, lisades, et isegi kümme hunti suudab ühe talumehe karjas kümne-kahekümne lamba tapmise ära teha. Tema hinnangul pole hundid varem nii suurt kahju kui tänavu teinud.
Kallas rääkis, et vestluste käigus on keskkonnaministeerium pakkunud lahendusena kahemeetriseid elektriga tarasid ümber karjamaade. «Nii rumalat juttu annab välja mõtelda,» kirus Kallas. See olevat paljudes kohtades tehniliselt väga keeruline või võimatu.
«See on võimalik kultuurkarjamaade ja suurte koplite juures, sinna võime trasse vedada, aga kus on metsakarjamaad, poollooduslikud kooslused, mereäärsed rannikukarjamaad, sinna ei saa selliseid aedasid hakata rajama,» rääkis Kallas. «Ma ei kujuta ette, kui turist tuleb Saaremaale ja näeb kahemeetriseid aedasid.»
Kallase hinnangul oleksid sellised elektrit täis aiad märja ilmaga eluohtlikud nii väikelastele kui täiskasvanutele.
Ta avaldas lootust, et ministeeriumid reageerivad pöördumisele kiiresti ning ei viivita 30 päeva nagu neil on õigus. «Septembrist novembrini peaksid talunikud saama karja väljas pidada, aga kui hundiründed lähevad hullemaks... Me tahaks saada kiiret reageeringut,» ütles ta.