Pidev veokite vool muudab inimeste elu põrguks

Viljandi maantee äärne Liiva asum tundub kui unistuste kodupaik – akna tagant algab mets, samas pole ka kesklinn kuigi kaugel.

Paraku kipuvad inimesed sellest unistuste elukohast ära kolima, sest asumit läbivat Kalmistu teed kasutavad kunagiste Liiva ladude, tänase nimega Riigiressursside Keskuse (RRK) territooriumile sõitvad veokid.

Linn ootab, et RRK ehitab vastavalt aastate eest sõlmitud lepingule välja ettevõtte väravast otse Viljandi maanteele viiva Liivametsa tee. RRK täna endal niisugust kohustust ei näe ning linn lubab firma kohtusse anda.

Liivametsa tee on tegelikkuses metsavaheline valgustamata ja väga auklik kruusatee. Need veomasinad, mis RRKst mööda Viljandi maanteed linnast välja sõidavad, saavad sealtkaudu otsemat teed. Ülejäänud veomasinatel on mugavam sõita mööda äsja asfalteeritud Kalmistu teed. Liikumiskiirus on seal piiratud 30 km/h, kuid enamus juhte sellest ei hooli. Kihutavate veomasinate tekitatud müra ja vibratsioon on aga elanikele talumatud. Samuti on veokid ohtlikud jalakäijatele.

Elanike nõudmisel paigaldas linn kõige ohtlikumasse kohta kõnnitee äärde metalltorudest piirde, kuid selle sõidavad veokid vähemalt kord nädalas puruks. Viimane kord juhtus see eelmisel nädalal otse ametnike silme all, kes olid kohapeale olukorraga tutvuma kutsutud.

Liiva külaseltsi koondunud elanike hinnangul oleks võimalik lahendus suur asfaldist künnis Kalmistu tee ja Saeveski tänava ristmikul, kuid sinna pole seda võimalik teha. «Sadeveed voolavad mööda teed mäest alla. Siia paigaldati küll drenaaž, aga see ei tööta. Ja kui nüüd siia küngas teha, siis ujutaks vesi nurgapealse maja üle,» selgitas külaseltsi juhatuse liige Indrek Luberg.

Nõmme linnaosavanema Erki Korpi sõnul jõuab linna ja RRK vaheline vaidlus nüüd lõpuks kohtusse. «Aga praegu peaks tõsiselt mõtlema künniste paigaldamisele,» lausus Korp.
Transpordiameti juhataja Andres Harjo hoiatas inimesi, et künniste paigaldamisega müra alles algab. «Meie praktika näitab seda, et inimesed tahavad väga teekünniseid. Ja aasta pärast nad tahavad väga, et need liigse vibratsiooni tõttu ära võetaks,» lisas transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Lisaks hommikust õhtuni kulgevale autodevoorile häirivad veokid elanikke ka öösel.
Teine külaseltsi juhatuse liige Merike Mitt rääkis, et inimesed ei saa magada, sest õhtul on suhteliselt vaikne ja järsku öösel kell kaks hakkavad veokid akna all mürisema. Teine suurem autodevoog on hommikul kella kuue ajal.

Seekordne jutt lõppeski sellega, et erinevad ametkonnad püüavad üheskoos künniste paigaldamiseks vahendeid leida. Korp arvas, et linnaosavalitsus võib maksta näiteks ühe künnise eest ning transpordi- või kommunaalamet võiks katta teise rajamise kulud.

RRK juhataja Tiit Karu ütles, et nemad oleksid valmis suunama kõik veokid Liivametsa teele niipea kui võimalik. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Liivametsa tee on planeeritud avaliku teena, milliste rajamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Samuti sellele, et RRK näol pole tegemist uusarendajaga, vaid juba ammu eksisteeriva laokompleksi haldajaga.

Kalmistu tee on tema sõnul rajatud lao-ja tööstuspiirkonna ning surnuaia teenindamiseks vajaliku teena. « Aktiivne elamuehitus Kalmistu tee alguses on kohaliku omavalitsuse poolt käivitatud mitukümmend aastat peale lao- ja tööstuspiirkonna rajamist. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus Kalmistu teel liikuv transport on elanikke häiriv. On loomulik, et tekkinud olukorra lahendamine on avalikes huvides linna ülesanne, mitte aga ühe piirkonnas asuva eraettevõtja kohustus,» ütles Karu.

Ta kinnitas, et ettevõte on valmis osalema probleemi lahendamisel. «Selleks oleme juba koostanud ja finantseerinud uue tee detailplaneeringu. Linn aga soovib, et me uue avaliku tee üksinda valmis ehitaksime. Selles seisnebki linna ja meie vaheline erimeelsus. Juhul, kui Tallinna linn on ka omalt poolt valmis uue tee rajamisse panustama, siis ei ole jätkuvalt välistatud ka meie poolne osalus selles,» lisas ta.