/nginx/o/2011/06/05/613796t1h5ba7.jpg)
Paljud Eestis varjupaika taotlenud välismaalased lahkuvad varem või hiljem Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusest teadmata suunas ning nende edasine saatus jääb enamati teadmata.
Varjupaigataotlejad kaovad vastuvõtukeskusest jäljetult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulis ja augustis Illuka keskusest kadunud seitse aafriklast on tõenäoliselt Eestist lahkunud, ütles ERR Uudistele politsei- ja piirivalveameti peaekspert Ellen Lebedeva; kas nad võisid ületada Eesti põhja-, ida- või lõunapiiri, on tema sõnul avalikustamisele mittekuuluv teave.
Suurem osa varjupaigataotlejaist saabub Eestisse Venemaalt - ebaseaduslikult ja eesmärgiga jõuda siit edasi läände, see võib ka õnnestuda, kuid Euroopa Ühenduse liikmesriigile esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise konventsiooni ehk Dublini konventsiooni alusel vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest reeglina esimene konventsiooni liikmesriik, kuhu taotleja sisenes, Eesti ühines Dublini konventsiooniga 2004. aastal pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist.
Illuka vastuvõtukeskuse juhataja Ilor Teeväli ütles, et ta näeb oma silmaga, et konventsioon töötab hästi, enamik keskusse jõudnud taotlejatest on Dublini konventsiooni alusel Eestisse tagasi saadetud - peamiselt Soomest, Rootsist ja Norrast, aga mõni ka Lätist.
Peale aafriklaste on tänavu keskusest «jalga lasknud» ka grusiine ja afgaane, aga samuti kolm liibüalast, Eesti meedias on kirjutatud ja räägitud keskusest põgenemisest, kuid see pole päris täpne väljend, sest varjupaigataotlejad võivad vabalt liikuda, seadus kohustab neid küll vastuvõtukeskuses elama, kuid karistust sealt omavolilise lahkumise eest pole ette nähtud.