/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/10/743246t1h08cc.jpg)
Kui teemasid, mille üle esmaspäeval algaval parlamendi sügisesel istungjärgul arutada, on palju, tõi Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson välja hinnatõusu, Euroopa stabiilsusmehhanismid ning inimarengu aruandes kajastatud probleemid.
Simson: loodame tõsist arutelu inimarengu aruande üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Opositsioonierakonnana tõstame kindlasti sügisel üles jätkuva hinnatõusu teema, millele lisab omalt poolt hoogu valitsusest sõltuv elektrihind,» ütles Simson. «Suvel tõsteti nii elektri põhitariifi kui ka võrguteenustetasu ja sellega suurenes keskmise pere elektriarve üle kahe euro.»
Samuti on Simsoni sõnul sügisel diskussiooni kohaks järgmise aasta riigieelarve ning Euroopa stabiilsusmehhanismid.
«Esimese puhul on põhiliseks küsimuseks, kas valitsus hakkab ka Eesti inimese peale mõtlema või on endiselt prioriteediks numbrid paberil,» rääkis Simson. Riigieelarve kontekstis olevat väga tähtis, et valitsus suudaks kohalike omavalitsustega kokkuleppele jõuda ja väljendada soovi kärpe-eelse olukorra taastamiseks.
Samuti tuleb Simsoni sõnul tagada päästjate, politseinike, õpetajate ja üliõpilaste toimetulek.
«Euroopa stabiilsusmehhanismide arutelu jõuab sügisel ka lõpuks riigikogu tasemele. Euroopa stabiilsusmehhanismide puhul ei kujune ilmselt põhiküsimuseks nendes osalemine, vaid avalikkuse ja parlamendi roll peale garantiide andmist,» rääkis Simson.
Ta märkis, et tänaseks on ebaselge, kus on kate, kui Eesti poolt antud garantii pöördub täitmisele meie endi suunas.
«Loomulikult annab negatiivse fooni sellele arutelule ka tegemata jäetud riskihinnang enne euroga liitumist, sest Kreeka vajas juba 2010. aasta mais 110 miljardit eurot abi,» ütles Simson.
Ta prognoosis, et aasta viimastel kuudel tõuseb tähelepanu alla ka rahvaloendus ning seega peab riigikogu enam tähelepanu pöörama väljarändega seotud küsimustele. Simsoni väitel suurenes väljaränne 2010. aastal 15 protsenti ja üha rohkem jääb lahkujatest maha lapsi, kes peavad kasvama ilma vanemateta, paremal juhul vanaema või sugulase vastutusel või täiesti üksi.
Rahva ja eluruumide loendus andvat selguse, kui suur on Eestist lahkunute tegelik arv, sest näiteks Leedus kevadel toimunud rahvaloendus näidanud, et nende rahvaarv on vähenenud 430 000 inimese võrra.
«Valitsuses kinnitatud kõrgharidusreform on tekitanud rohkem segadust kui rahulolu,» tõi Simson välja järgmise teema. «Õppekava sajaprotsendilise täitmise nõue teeb murelikuks nii üliõpilased kui ka ülikoolid. Samuti jääb segaseks ülikoolide rahastamise aluseks saavad mõõdikud.»
Simson avaldas lootust, et sügisene istungjärk annab võimaluse vastvalminud inimarengu aruande sisuliseks aruteluks, et juhtida tähelepanu mitmetele lahendust vajavatele probleemidele.
«Aruandest selgub, et kõigi kolme Balti riigi suurimaks probleemiks on toimetulek töötusega. Samuti tuleb leida lahendusi aruandest tulenevale faktile, et Eesti hoiab viimaseid kohti kõigis edetabelites, mis kajastavad sotsiaalkaitsekulutusi,» selgitas ta.
Esmaspäeval algab riigikogu 12. täiskogu teine istungjärk. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast kuni juunikuu kolmanda neljapäevani ja septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembrikuu kolmanda neljapäevani.