Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Benelux ja Balti riigid soovivad ELi esindustele maailmas konsulaarabi ülesandeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Välisminister Urmas Paeti kohtumine Muhumaal Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Leedu ja Läti kolleegiga 9.-10. septembril 2011.
Välisminister Urmas Paeti kohtumine Muhumaal Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Leedu ja Läti kolleegiga 9.-10. septembril 2011. Foto: Välisministeerium

Välisminister Urmas Paet arutas Muhumaal Pädaste mõisas Hollandi välisministri Uri Rosenthali, Belgia välisministri Steven Vanackere, Luksemburgi välisministri Jean Asselborni, Läti välisministri Ģirts Valdis Kristovskise ja Leedu asevälisministri Egidijus Meilūnasega võimalusi Euroopa Liidu esindustele maailmas konsulaarabi ülesannete andmiseks.

«Euroopa Liidul on esindused peaaegu kõigis maailma riikides ning neile tuleks lisada ka konsulaarabi ülesanded, et kõik Euroopa Liidu riikide kodanikud saaksid abi ka siis, kui selle riigi saatkonda konkreetses riigis pole. See tähendaks olemasolevate võimaluste otstarbekamat kasutamist ning inimestele reaalset abi,» ütles välisminister Paet ministeeriumi pressiesindaja teatel.

Beneluxi ja Balti riikide välisministrid rääkisid kohtumisel ka Iisraeli-Palestiina suhetest. «Iisrael ja Palestiina peavad taastama omavahelised kõnelused,» ütles Paet. «Kõik rahvusvahelise kogukonna, seal hulgas ÜRO otsused peavad aitama kaasa kahepoolsete kõneluste taastamisele, mitte vastupidi,» lisas ta.

Välisministrid kõnelesid Pädastes ka Euroopa Liidu idapartnerlusest. Paeti sõnul on idapartnerluse riikide arengus paraku ka tagasilööke, kuid neile riikidele on reformide jätkamise toetuseks oluline Euroopa perspektiiv. «Samas peab Euroopa Liit järjekindlalt nõudma õigusriigi põhimõtetest kinnipidamist,» lisas ta.

Rääkides olukorrast Valgevenes leidsid välisministrid, et olulisim on poliitvangide vabastamine ja rehabiliteerimine ning inimõiguslaste tagakiusamise lõpetamine. «Alles siis on võimalik Valgevene-suunaline Euroopa Liidu poliitika uuele tasemele viia,» märkis välisminister Paet. «Tuleb jätkata Valgevene kodanikuühiskonna toetamist,» lisas ta.

Välisministrid arutasid kohtumisel ka Euroopa Liidu laienemisega seonduvat ehk liitumiskõneluste alustamist Serbia ja Montenegroga ning Afganistani panustamist.

Tagasi üles