:format(webp)/nginx/o/2010/09/14/432692t1h5a7c.jpg)
USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse värske uuring soovitab valitsusel toetada eestivenelaste poliitilist aktiivsust, et võimalikke probleeme ei lahendataks tänaval, tõi välja Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.
Vetik rõhutas, et ameeriklaste uuring seostab Eesti ühiskonna sisemist integreeritust riigi välise julgeoleku teemaga. «Nad analüüsivad suhetekolmnurka Eesti-eestivenelased-Venemaa, keskendudes Venemaa kaasmaalaspoliitika efektiivsusele. Nende soovitus Eesti valitsusele on mitte eirata etniliste lõhede sügavust ning Venemaa võimalusi sellest tulenevalt oma nn «pehmet jõudu» Eestis kasutada,» sõnas Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.
«Uuringu loogika võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: esiteks, eesti- ja venekeelsed kogukonnad toimivad endiselt paralleelsete ühiskondadena, kuivõrd mõlema puhul jäävad suhtevõrgustikud umbes 90 protsendi ulatuses kogukonnasisesteks,» tõi ta esile. «Hirmupoliitika nõrgenemine omakorda vähendaks Venemaa «pehme jõu» potentsiaali Eestis.»
«Teiseks, kuna kogukondadevahelised kontaktid on nõrgad, iseloomustab neid jätkuvalt märkimisväärne vastastikune hirm, mis eestlaste puhul ulatub kolmandikuni vastajatest.
Kolmandaks, jätkuv kogukondadevaheline lõhe mitmete ajaloosündmuste tõlgendamise, sotsiaal-majanduslike võimaluste jmt. lõikes on kujundanud poliitilise ruumi, mis loob Venemaa «pehme jõu» kasutamiseks Eestis soodsaid võimalusi.
Neljandaks, Eesti valitsus saaks efektiivse integratsioonipoliitikaga (tööturg, haridus jne.) nimetatud võimalusi oluliselt vähendada,» osutas Vetik.
«Eraldi tuleks välja tuua, et uuring soovitab valitsusel eestivenelaste poliitilise aktiivsuse toetamist, sest see kindlustab võimalike probleemide lahendamise mitte tänaval, vaid demokraatliku protsessi raames. Võib lisada, et see aitaks kaasa ka «vene kaardi» atraktiivsuse vähenemisele valimisvõitluses, mille kaudu rahvustevahelist hirmu Eesti poliitikas juba aastaid taastoodetakse,» nõustus teadlane järeldustega.
USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) värskest uuringust selgus, et kolmandik noortest eestlastest kas vihkab või kardab venelasi, samas kui vene noored vastavad samade tunnetega oluliselt harvemini. CSIS uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte meelsust, keskendudes eelkõige Venemaa kaasmaalaspoliitika tõhususele.