/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/08/26/723394t1h7612.jpg)
Ehkki õiguskantsler on viidanud, et ei pea sotsiaalriigile kohaseks nooremas koolieas lastelt pikapäevarühmas osalemise eest tasu küsimist, ei pääse mõned Tallinna kooliõpilased sellest alanud õppeaastalgi.
Tallinna tekivad taas tasulised pikapäevarühmad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusameti pressiesindaja ei osanud veel öelda, palju Tallinna koole sel aastal tasulisi pikapäevarühmi teevad, öeldes, et vastavat infot sisestatakse alles EHIS andmebaasi.
Rohkem infot annavad aga koolide endi kodulehed. Nii näiteks teatab Tallinna Õismäe gümnaasium, et sel õppeaastal on pikapäevarühmas osalemine tasuline.
Õismäe gümnaasiumis saavad 1. klassi õpilased pikapäevarühmas olla kella 12-17.30, kuni 4. klassi lastele kestab pärastlõunane vaba aja veetmine kella 13-16.
Ka Inglise kolledžis on osaliselt tasuline pikapäevarühm. Hommikuti enne tunde kella 8-9 toimuv rühm on tasuta, pärastlõunati kella 13-16 toimuv aga tasuline. Pikapäevarühm on mõeldud 1.-4. klasside õpilastele.
Vastavalt haridusameti kehtestatud hinnakirjale küsitakse õpilaste pikapäevarühmas osalemise eest 51 eurosenti tunnist.
Pikapäevarühma eest tasumine toimub haridusameti esitatud arve alusel ja tasu nõutakse vastavalt osaletud kordadele. Selleks peavad pikapäevarühma juhendajad spetsiaalset päevikut.
Aastaid on kogupäevakooli nime kandva õppepäeva pikenduse eest tasu küsinud ka Gustav Adolfi gümnaasiumi koolituskeskus.
Pikapäevarühma toitlustamine käib lisatasu eest kõigis koolides, ka neis, kus päevapikendus tasuta.
Õiguskantsler Indrek Teder osutas möödunud kevadel tähelepanu sellele, et ehkki formaalselt seadused pikapäevarühmade eest tasu võtta ei keela, pole see sotsiaalriigile kohane. Seejärel riigikogu sotsiaalkomisjonis valminud pikapäevarühmade raport selgitas välja, et põhiosas on pikapäevarühmad üle Eesti siiski tasuta ja kättesaadavad ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust selle pärast muutma hakata pole tarvis.