/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/09/742452t1h609a.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna politsei kolonelleitnant Joosep Kaasik rääkis, et metanoolijuhtumiga kasvas inimeste aktiivsus võimalikest müügikohtadest teada andmisel ja õpiti kahtlast tegevust oma kodukandis märkama.
Politsei: metanoolijuhtumiga kasvas inimeste aktiivsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat tagasi hukkus 68 ja sai üliraskeid kehavigastusi 40 inimest, kes olid joonud salaviina pähe metanooli. Toonastele sündmustele täna tagasi vaadates, meenutab Kaasik, et traagiline sündmus ja selle järelkajad tegid inimesed salaalkoholi suhtes tähelepanelikumaks.
«Mitte ainult ei mõistetud paremini erinevate kahtlast päritolu jookide tarvitamisega kaasnevaid ohte, vaid suurenes ka inimeste aktiivsus võimalikest müügikohtadest teada andmisel ja õpiti kahtlast tegevust oma kodukandis märkama,» rääkis Kaasik.
Kaasik lisas, et huvitava paradoksina oli uurijatel osalt inimestelt, kes ise olid metanoolitragöödias tõsiselt kannatada saanud, toona keeruline saada joogi päritolu kohta infot.
«Kuna salaalkohol levis kindlates ringkondades, ei tahetud n-ö naabri peale kaevata,» ütles Kaasik, lisades, et kümne aasta tagune juhtum oli kindlasti väga tõsine proovikivi politsei kriisireguleerimise süsteemile.
«Juhtunust oli palju õppida kas või selles osas, kuidas hädaolukorras inimesi teavitada, kuidas hoiatada inimesi, kes ei kasuta meediat ning kellel puudub elukoht, kuidas leida neid, kellel pole enam jõudu abi kutsuda jne,» loetles Kaasik.
Politsei hinnangul on salaalkoholi levik ja tarbimine vähenenud. Politsei on käesoleva aasta esimese kuue kuuga teinud illegaalse alkoholi võetusi 39-l korral ning ära on võetud ligi 500 liitrit salaalkoholi. Võrreldes kas või viie aasta taguse ajaga on seda mitu korda vähem. Näiteks 2005. aastal oli politsei ära võtnud illegaalset alkoholi kokku üle 14 000 liitri.
«Sellele on kaasa aidanud nii inimeste teadlikkuse suurenemine, riigi sotsiaalmajanduslik areng kui ka õiguskaitseorganite süsteemne ühistegevus,» ütles Kaasik. «Siiski ei saa me täna öelda, et kogu Eestis tarbitav alkohol oleks legaalne. Lisaks on omaette probleem inimesed, kes kasutavad joobe saavutamiseks vedelikke, mis pole kunagi joomiseks mõeldud olnud.»
Kaasik rääkis, et täna teeb politsei illegaalse alkoholiga seotud juhtumitega seoses väga tihedat koostööd maksu- ja tolliametiga (MTA). Riigis sees kogub infot võimalike illegaalse alkoholi müügi- või hoiukohtade kohta enamasti piirkonnakonstaabel ning seda vahetakse pidevalt MTAga.
«Praeguseks on tööjaotus kujunenud selliseks, et politsei reageerib n-ö üksikjuhtumitele ning organiseeritud tegevuse vastane võitlusega tegeleb valdavalt MTA,» rääkis Kaasik. «Samuti on tihe koostöö MTAga piiridel.»