Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul on haridusministeerium ülikoolide rahajagamise skeemi lisanud mitmed liigsed indikaatorid ning seevastu mõned olulised kriteeriumid välja jätnud.
TÜ: kas eakamate tudengite arv näitab ülikooli kvaliteeti?
Hallik leidis, et kui riigi eesmärk on mõõta õppeprotsessi kvaliteeti ja tulemuslikkust, siis ei saa tulemusnäitajateks olla 30-aastaste ja vanemate tudengite arv, üliõpilaste regionaalne päritolu või alla suhtelist vaesuspiiri elavate tudengite arv.
«Nende indikaatoritega saaks mõõta kõrghariduse kättesaadavust eri sihtrühmadele, kuid mitte õppeprotsessi kvaliteeti ja tulemuslikkust,» märkis ta.
Hallikut häiris ka, et indikaatorite seas pole õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust ega kõrgel tasemel teaduslikku tegevust, mis on Tartu Ülikooli kui rahvusvahelisel tasemel teadusülikooli jaoks väga olulised näitajad.
«Väga hea õppetöö teadusülikoolis ei ole võimalik ilma, et seda viiks läbi rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud teadlased.»
Eri näitajate kasutamise eesmärk peab olema tema sõnul väga selge. «Alles siis saab vajalikud näitajad välja valida ja täpselt defineerida,» rääkis Hallik.
«Seni ei ole ülikooliga nendel teemadel mingeid arutelusid toimunud. Me eeldame, et need lähiajal käivitatakse.»
Tänane Postimees kirjutab, et haridusministeerium kavatseb hakata ülikoolidele ja teistele kõrgkoolidele raha jagama paljude ebamääraste kriteeriumide abil, mistõttu kardavad haridustemplid, et riik saab nende üle liiga suure võimu.