/nginx/o/2017/07/18/6904901t1h61a0.jpg)
/nginx/o/2008/09/14/74283t1h5321.jpg)
Riigikogu liige Marko Mihkelson kirjutab oma ajaveebis, et patriarh Aleksius II mängis Eesti-Vene suhetes pigem positiivset rolli ning kuigi tema vanemad on maetud Tallinna, on mõistetav, et Aleksius sängitatakse mulda Moskvas.
Mihkelson: Aleksius II oli Eesti-Vene suhetes positiivne kuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene õigeusu kiriku patriarhi, Maarjamaa Risti esimese klassi teenetemärgi kavaleri Aleksius II lahkumine on kahtlemata väga tähelepanuväärne sündmus. Seda mitte üksnes Venemaale, vaid ka näiteks Eestile.
Ma võin küll eksida, kuid ilmselt nii kõrget ja mõjukat kirikupead pole kunagi varem Eestist pärinenud. Hinnanguid võib olla erinevaid, kuid minu arvates mängis Aleksius II patriarhiks oleku ajal (1990-2008) pigem positiivset rolli niigi keeruliste Eesti-Vene suhete kontekstis. Juba üksi tema suurepärane eesti keele oskus ning valmisolek suhtlemiseks tähendasid nii mõndagi.
Viimastel aastatel on meie ajakirjanduses arvatud, et Aleksius II olla avaldanud soovi saada maetud oma endisele kodumaale - Eestisse. Tallinna Siselinna kalmistul puhkavad ju näiteks tema vanemad.
Tõenäoliselt maetakse Aleksius II Moskvasse ning siin ei maksaks küll otsida poliitilisi põhjuseid. Arvestades õigeusu kiriku tähtsat rolli naaberriigis, siis on päris ilmne, et selle kiriku pea leiab viimase puhkepaiga patriarhaadi keskuses. Antud juhul siis tõenäoliselt Jelohhovi Jumalailmumise katedraalis.
Aleksisus II sattus olema patriarhiks Venemaale väga murrangulistel aastatel. Tema tegevus kirikupeana mängis kindlasti kaalukat rolli Vene õigeusu kiriku autoriteedi ja mõjukuse suurenemisel naaberriigis.