Balti riikide lähiaja peaeesmärk on ühtne energiaturg

Eesti, Läti ja Leedu.

Eesti välisminister Urmas Paet toonitas täna Balti Ministrite Nõukogu istungil, et ühtse energiaturu loomine on Balti riikide lähiaja peaeesmärk

 Paet rõhutas seejuures, et ühe Balti riigi edu mõjub positiivselt ka teistele ning vastupidi, teatas välisministeerium.

Viljandis toimunud istungil vastu võetud ühisavalduses kinnitasid nii Balti Assamblee liikmed kui välisministrid, et koostöö ühise Balti energiaturu nimel on oluline eesmärk ning Balti-Põhja ühise elektrituru loomine on selle praktiline väljendus.

«Balti riikide ühise energiaturu loomiseks tuleb ühtlustada rahvuslikud seadused ja leppida kokku turu tingimustes,» nimetas Eesti välisminister edasisi tegevusi, et kujundada Balti- ja ka Põhjamaade ühist energiaturgu.

Paeti sõnul on ühtse elektrituru kujunemise alus uute ühenduste rajamine Eestist Soome ning Leedust Poola, aga ka Lätist või Leedust Rootsi.

Samuti väljendasid Baltimaade välisministrid vajadust ühtse regionaalse transpordisüsteemi arendamiseks.

«Transpordiühenduste edasiarendamist tuleb jätkuvalt hoida ELi, Läänemere ja Balti riikide koostöö päevakorras,» märkis Paet. «Oluline on koostöö ka side, liiklusohutuse tagamise ja logistikavaldkonnas, » lisas ta.

Eesti välisminister rõhutas, et Balti riikidel tuleb hea seista ka keskkonnakaitse, sealhulgas Läänemere strateegia kujundamise eest.

«Läänemere koormatuse tase on jõudnud piirini, kus iga hoolimatu samm võib tuua kaasa kaugeleulatuvate tagajärgedega reostuse,» rõhutas Paet riike ühendava mere kaitsmise vajadust.

Eesti andis täna Leedule üle eesistumise Balti ministrite nõukogus.

Paet tõi eesistumisest koostöö prioriteetidest ülevaadet andes eraldi esile energeetika, kaitse-, sealhulgas küberjulgeoleku, aga ka keskkonna-, transpordi- ja logistikaküsimuste ning piiriülese kuritegude vastase võitluse ja vastava infovahetuse valdkonnad.

«Ka koostöö teiste piirkonna ühendustega Balti- ja Põhjamaade koostöös ning lahenduste otsimine majanduskriisile peab olema Balti koostöö prioriteetidest,» ütles ta.

Balti Assamblee peab oluliseks energiajulgeolekualast koostööd

Balti Assamblee arutas kahe päeva jooksul Läänemere strateegiat ja energiapoliitika julgeolekuaspekte, võitlust küberkuritegevusega, ühiseid inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmeid, ühist loomemajanduse arengu toetamise poliitikat, kutseharidust ja täiendõpet ning rahvusvahelise julgeoleku uusi väljakutseid.

Lõppistungil võeti täna vastu rida dokumente: avaldus rahvusvahelisest julgeolekust, resolutsioonid Balti keti 20. aastapäevast, küberkuritegevusega võitlemisest, inimkaubandusega võitlemisest, kliimamuutuse leevendamisest ja ennetusabinõudest ning avaldused kutsehariduse ja täiendõppe arendamisest ning loomemajanduse arendamisest.

Lõppdokument määrab ära assamblee tuleva aasta prioriteedid. Nendeks on integreeritud ja tõhus energeetika, puhas keskkond, säästev transport ja maaelu areng, Balti riikide konkurentsivõime edendamine ja progressi tegurite - infoühiskonna, teaduse arengu ja uute ideede - toetamine, piirkonna kultuuri- ja inimsuhete laiendamine, Balti riikide ühtsuse põhimõte - tugev hääl maailmas ja piirkondliku koostöö positiivse kogemuse jagamine.

Istungjärgul määrati järgmised Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu tuleva aasta tegevuse prioriteetideks julgeolekupoliitika alal koostöö kaitse, keskkonnaturvalisuse ja teabeturbe küsimustes; energia valdkonnas: koostöö ühise elektri- ja gaasituru arendamisel, samuti koostöö Balti riikide usaldusväärse energiavarustuse tagamisel ning idapoliitika suunal koostöö Euroopa Liidu naabruspoliitika partneritega.

Lõppdokumendis kuulutati järgmine aasta ka Balti keti 20. aastapäeva tähistamise aastaks.

Balti Assamblee uueks presidendiks valiti rotatsiooni korras Leedu delegatsiooni juht Mantas Adomenas, asepresidentideks said Läti delegatsiooni juht Erika Zommere ja Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste.

Balti Assamblee järgmine, 28. istungjärk peetakse 26.-28. novembrini 2009 Vilniuses.