Uudisteagentuuri BNS juht Anvar Samost lükkas ümber stereotüübi Balti koostöö puudumisest ning väitis, et näiteks Eesti-Läti koostöö on tänapäeval tihedamgi kui Eesti-Soome koostöö.
Samost: Eesti koostöö Lätiga on tihedamgi kui Soomega
Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets kummutas ETV saates «Vabariigi kodanikud» inimarengu aruandele tuginedes seisukoha Eesti absoluutsest edust Balti kolmikus sellega, et on valdkondi, kus Läti-Leedu teevad meile ära.
«Lugemisharjumustelt on Leedu meist palju tublim, meeste-naiste võrdõiguslikkuse teemal on Läti meist palju enam ees,» loetles Heidmets.
«Eesti edu tähendab ka kohustust, meie ülesanne on koostööd edendada, pakkuda kompetentsi,» leidis Heidmets.
«Balti koostöö ei puudu sugugi, seda on mitmes valdkonnas,» lükkas Samost ümber saatejuht Aarne Rannamäe väite. «Võibolla on meil selle suhtes ülioptimistlikud lootused. Eesti-Läti vaheline koostöö on viimasel ajal olnud tihedamgi kui Eesti-Soome koostöö.»
«Näiteks Eesti ja Leedu teadlased teevad koostööd, on ühised uurimisprojektid, teisalt oleme natukene konkurendid üliõpilaste pärast,» sõnas Tartu Ülikooli professor Birute Klaas.
«Koostöö käib, aga seda ei eksponeerita pidevalt,» nõustus ka Heidmets.
«Tuleb silmas pidada, et Läti on Eesti naaberriik, Leedu pole, neid ei saa ühte lahtrisse panna. Koostöö ongi erineva tasemega, lisaks veel ajaloolis-kultuurilised seosed, mis ühendavad Eestit ja Lätit,» meenutas Samost.
«Erinevused Eesti ja Läti vahel algavad 1992. aastast. Põhiline erinevus Eesti ja Läti vahel on muutuste pöördumatuses ja kiiruses. Meie saime oma raha, uue põhiseaduse, uue parlamendi, meil läks kohe käima omandireform, suurem osa nõukogude pärandit likvideeriti ära administratiivsfääris, uues panganduses. Ning Eestis oli sellele rahva toetus olemas, meil sai võimule Isamaa-seltskond, Leedus vanad kommunistid, Lätis Rahvarinde seltskond,» meenutas Samost.
«Meil jäi üleminekuperiood lühikeseks, usaldamatus nõukogude institutsioonide vastu ei jõudnud uutele institutsioonidele üle kandnduda nagu Leedus-Lätis, kus üleminekufaas kestis kauem,» rääkis Samost.
«Meie poliitikud on suutnud koostööd teha ja täita valijaile antud lubadusi, Leedus-Lätis pole see nii läinud,» nentis Samost.
«Leedus pole lihtinimese tasandil vene hirmu, mis on Eestis ajendanud valima parempoolseid parteisid, et ikkagi riikluse küsimus on meil primaarne. Leedulased tunnevad end vene kultuuris päris hästi, leedulased loevad venekeelset ilukirjandust, leedulased üldse loevad meist rohkem raamatuid, vaatavasd vene telesaateid,» loetles Birute Klaas.
Samost kummutas ka Rannamäe väite Eestis valitsevast poliitilisest stagnatsioonist. «Meie poliitiline pilt kindlasti ei kvalifitseeru stagnatsiooniks.»
«Läti kindlasti sooviks sellist stabiilsust nagu Eestis, Läti on ainus ELi riik, kus erakondi ei rahastata riigieelarvest, kus parteid on oligarhide taskuerakonnad,» rääkis politoloog ja Läti asekaitseminister Veiko Spolitis.
Balti koostöö tulevikust rääkides meenutas Samost, et Balti meri - see pole vaid meie, Balti riikide meri. «Läänemere regioon on Euroopas juba mitmeid aastaid üks toredamaid regioone: see on klimaatiliselt talutav, siin on haritud inimesed, palju innovatiivset äri, see on dünaamilisemaid regioone Euroopas. Me oleme suure Läänemere regiooni osad, siin elab kokku kümneid ja kümneid miljoneid suhteliselt jõukaid ja heal järjel inimesi.»
«Kui pärast iseseisvuse stardipauku lidus igaüks ise suunas, siis nüüd vaadatakse rohkem üksteisele otsa,» leidis Klaas.
Temaga nõustus Spolitis, et vastastikkune turism teeb tõesti renessanssi.
«Balti tee on vastupanu ja rahulikul teel vabaduse saavutamine,» leidis Spolitis. «Olin kurb araabia kevade puhkedes: miks ei olnud initsiatiivi meie suunast, et näitame, kuidas seda teha rahumeelselt? Meie poliitikud rääkisid sellest üsna vähe, vaid president Ilves rääkis sellest Lennart Meri konverentsil.»