Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Tallinna valvekaamerate paigaldamine on justkui jalgratta leiutamine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Valvekaamera tuvastab punase tule all ristmikule sõitja.
Valvekaamera tuvastab punase tule all ristmikule sõitja. Foto: Toomas Huik

Tallinna transpordiameti projektijuhi Tiit Laiksoo sõnul on pealinna ristmikele ja ühissõidukite radadele paigaldatavate valvekaamerate puhul tegemist Eesti oludes täiesti uue asjaga, justkui jalgratta leiutamisega, mistõttu ootavad mitmed küsimused alles vastuseid.

«Meie seadusruumi niisugune asi veel ei mahu, mistõttu loodigi töörühm, kuhu peale transpordiameti spetsialistide kuuluvad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maanteeameti, justiits- ja siseministeeriumi esindajad,» ütles Laiksoo. «Töörühm on juba paar kuud koos käinud. Püüame teha nii, et oleks üldse võimalik valvekaamerate riigihanget korraldada.»

Ta lisas, et praeguse plaani järgi loodetakse siiski septembri lõpus hange välja kuulutada ning järgmise aasta algul valvekaamerate süsteem käivitada. Kaamerad peaksid hakkama tuvastama punase tule all ristmikule sõitjaid ning ühissõidukite radadel liikuvaid autosid, kellel ei ole selleks õigust.

Laiksoo sõnul on oma nõudmised ka andmekaitseinspektsioonil. Ka maanteedele paigaldatud kiiruskaameratega oli nii, et süsteem eihitati üles ning siis oodati, kuni vastav seadusandlus järele jõudis.

«Suurim küsimus on see, et kui linn ostab valvekaamerad ja ehitab kogu süsteemi üles, siis kes hakkab edaspidi seda haldama ning kellele läheb trahvitulu,» märkis Laiksoo. «Õiglane oleks ju, et kes kannab kulud, see saab ka tulud, kuid seadused ei luba kohalikel omavalitsustel sellisel viisil tulu saada. Trahvitulu peab politsei kaudu minema riigile.»

Praeguse põhimõtte järgi võiks valvekaamerate süsteemi hakata haldama maanteeamet, kuid ametil ei ole väljaspool riigimaanteid selleks õigust. Mõistlik oleks valvekaamerad liita praeguse kiiruskaamerate süsteemiga ning kasutada ühtset andmebaasi.

Laiksoo sõnul läheb valvekaamerate süsteemi ülesehitamine linnale maksma umbes 400 000 eurot, millest 57 protsenti on võimalik Euroopa Liidust tagasi saada. Raha seab piirid kaamerate arvule, kuna need seadmed on päris kallid. Kohti, kuhu valvekaamerad võiks paigaldada, on palju, kuid igal pool ei ole seda tehniliselt võimalik teha. Seetõttu valiski transpordiamet välja 5 – 6 ristmikku, kuid oma lõpliku sõna peavad veel ütlema spetsialistid.

Teiste Euroopa riikide eeskujul pildistab valvekaamera autot juhul, kui sõiduk on üle stoppjoone liikunud siis, kui punane tuli on fooris põlenud juba üle ühe sekundi. Sel juhul tuleb autojuhil trahvi maksta.

Omaette probleem on autode pildistamine ühissõidukite radadel. Kaameraid saab küll seadistada nii, et bussid kui suured sõidukid pildile ei jääks, kuid tavalist sõiduautot ei ole kuidagi võimalik taksost eristada. Kliendiga taksol on aga ühissõidukite rajal õigus sõita. Laiksoo sõnul tekibki küsimus, kas tohib pildistada taksojuhti, kes ei ole milleski süüdi.
 

Tagasi üles