Vaenlase relvapeidikuid on koalitsiooniväed tänavu leidnud rohkem kui kaks korda rohkem kui mullu sama perioodil.
Pentagoni värskeimate andmete kohaselt panid mässulised maist juulini 4472 pommi, mis on 17 protsenti enam kui mullu samal perioodil. Mässuliste pommide plahvatused on põhilise koalitsioonisõdurite surmapõhjus Afganistanis. Kaheksast selles sõjas elu jätnud Eesti kaitseväelasest on pommiplahvatuses langenud neli.
Samas märgib USA kaitseministeerium, et pommid pole väga efektiivne relv, sest sõjavägi on võtnud tarvitusele abinõusid nende avastamiseks enne õhkulendamist.
Mõttekoja Brookings Institution analüütik Michael O’Hanlon ütleb, et suur hulk leitud pomme näitab, et mässulised on hästi varustatud ega anna alla. «Pommide number on jäänud ennustatust kõrgemaks,» märkis ta USA Today’le. «See ei tähenda, et strateegia oleks läbi kukkunud, kuid see tähendab, et meie vastas seisab väga paindlik, väga hästi varustatud mässulisus.»
Selle strateegia tulemusel on viimastel kuudel tapetud ja vangistatud sadu Talibani liidreid ning otseseid rünnakuid koalitsioonivägede vastu oli käesoleva aasta esimeses pooles viiendiku võrra vähem kui mullu samal perioodil. Sama strateegia nõuab ka igapäevaseid patrulle küladesse ja mägedesse, mis omakorda seab sõdurid suuremasse pommi otsa astumise ohtu.