Eesti peab Venemaaga läbirääkimisi tagasivõtulepingu rakendusprotokolli sõlmimise osas

Luhamaa piiripunkt Võrumaal. Foto: Lauri Kulpsoo.

Täna kohtusid Tallinnas Eesti ja Venemaa delegatsioonid, et pidada läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni tagasivõtulepingu Eesti ja Venemaa vahelise rakendusprotokolli eelnõu üle.

«Tagasivõtulepingu rakendusprotokolli sõlmimine on oluline nii meie kui ka meie idanaabri jaoks. Kuna Eesti ja Venemaa vahel jookseb ühine piir, mis on ka Schengeni välispiir, on Eestil kohustus tagada selle kaitse,» ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, vahendas siseministeerium

Käesoleva aasta mais toimus Moskvas rakendusprotokolli läbirääkimiste esimene voor. Selle tulemusena lepiti sealhulgas kokku, et läbirääkimiste teine voor, kus tulevad arutamisele lahtiseks jäänud küsimused, toimub veel käesoleval aastal Tallinnas.

Vaatamata mõlema osapoole pingutustele jõuda täna kokkuleppele rakendusprotokolli teksti osas, jäid siiski mõned küsimused lahtiseks. Seetõttu otsustati, et läbirääkimiste kolmas voor toimub järgmisel aastal Moskvas.

Tagasivõtulepingute sõlmimisel järgitakse üldpõhimõtet, millega taotluse saanud riik kohustub väljasaadetava isiku tahtest sõltumata tagasi võtma oma kodanikud ning pooltevahelisel kokkuleppel ka need kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellele see riik on väljastanud kehtiva elamis- või viibimisloa.

Kodakondsuse kindlaks tegemine ja ebaseadusliku riigis viibimise tõendamine lasub tagasivõtmist taotleval poolel.

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vaheline tagasivõtuleping jõustus 1. juunil 2006. aastal.