/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/06/736432t1h9be6.jpg)
Kaitseväe reservõppekogunemisele jääb tulemata enam kui viiendik reservväelastest, sest paljude meeste kohta puudub informatsioon, neid ei saada kätte, ja mõned kutsutud ei ilmu lihtsalt kohale.
Õppekogunemisele kutsututest ei saadud viiendikku kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Umbes viiendik reservväelastest ei saanud tähitud kirju kätte ning meil puudub nende kohta informatsioon,» rääkis Lõuna kaitseringkonna teabeohvitser Kristjan Kostabi. Pühapäeval algas õppuste esimene etapp ning siis tuli kohale 92 protsenti oodatud reservväelastest, st nendest, kes kätte saadi.
Õppekogunemisele mitteilmunud reservväelase suhtes alustatakse väärteomenetlus ja karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (trahviühik on 4 eurot ehk maksimaalne karistuse määr on 1200 eurot) või arestiga.
«Reeglina määratakse karistuseks rahatrahv, kuid mõningatel juhtudel kohaldatakse ka hoiatust,» märkis Kostabi.
Mis on ilmumata jätmise peamine põhjus? «Nagu kõigil kodanikel, on teatud eluperioodil peamisteks takistuseks õpingute, töö, tervise või perekonnaga seotud mured,» rääkis Kostabi, rõhutades, et äärmiselt oluline on, et kodanikud oleksid riigile kättesaadavad, sest Eesti esmane iseseisev kaitsevõime tugineb suuresti reservile.
«Õppekogunemised annavad sõjaaja üksustele võimaluse harjutamiseks ning reservväelaste oskuste värskendamiseks, lisaks teadmiste uuendamisele ka võimaluse kohtuda oma vanade teenistuskaaslastega,» rääkis ta.
Reservväelaste õppekogunemine toimub 4.-18. septembrini.
«Alates 4. septembrist kutsusime teenistusse jalaväepataljoni juhtivkoosseisu ja erialaspetsialistid,» tutvustas Kostabi õppuse kava. «10. septembril tuleb õppusele jalaväepataljoni reakoosseis.»
Ta rääkis, et õppusest võtavad osa reservväelased, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikud, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse ja kelles Eesti kaitseväe tugevus peitubki. Neid on ligi 1200, kellest esimesed 300 alustasid pühapäeval Võru Kuperjanovi pataljonis. Lisaks võtavad õppusest osa kaadrikaitse-väelased ja kaitseliitlased, kokku üle kahe tuhande inimese.
Õppuste II etapp on Võrumaal kaitseväe õppealadel Nursis, Sõmerpalus, Sännas, Tsiatsungõlmaal. Miinipildujate ja tankitõrjerelvade lahinglaskmised viiakse läbi kaitseväe keskpolügoonil ja Sirgala harjutusväljal.
Reservpataljoni kontrollharjutus toimub Lõuna kaitseringkonnas, kaitseväe õppealadel ja osaliselt kandub õppus ka Põlvamaale, kokkulepitud maa-aladel Kaagvere ja Hänike vahel. Külgedelt piirab õppuse ala Vaabina ja Soodoma.